Nordeconi käive kasvas ja kahjum vähenes

Nordeconi juht Gerd Müller Foto: Raul Mee

Nordeconi neljanda kvartali käive kasvas aastaga 5,1 protsendi võrra 83,7 miljoni euroni.

Ehitusettevõtte neljanda kvartali puhaskahjum vähenes 5,1 miljonilt eurolt 52 000 euroni. Koondkasumi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa vähenes 5,4 miljonilt eurolt 392 000 euroni.

Kogu läinud aasta käive kasvas 12 protsenti, 322,9 miljoni euroni. Aasta puhaskahjum vähenes 5,5 miljonilt eurolt 1,4 miljoni euroni. Koondkasumi emaettevõtet aktsionäridele kuuluv kahjum vähenes 6,8 miljonilt eurolt 2,3 miljonini.

2022. aastat iseloomustab ettevõtte 12-protsendiline müügitulu suurenemine võrreldes eelmise majandusaastaga, jõudes ajaloo kõrgeima müügituluni, teatas Nordecon. Ettevõte jõudis 2022. aasta majandustulemusega tagasi ärikasumisse, mis moodustas 2,4 miljonit eurot.

Brutokasumlikkus suurenes hoonete segmendis, rajatiste segment jäi kahjumisse. Kasumlikkust mõjutas jätkuv sisendhindade tõus, ehitushinnaindeks kasvas eelmise majandusaastaga võrreldes 17 protsenti.

Materjalide tarneprobleemid pikendasid mitmete ehituslepingute tähtaegu, mis tingisid töös olevate objektide lisakulud. Kõrgete püsikuludega rajatiste segmendi tulemus ja müügitulu vähenemine on otseselt mõjutatud peamise tellija, transpordiameti, 2022. aasta kevadel tehtud otsusest taristuehituse investeeringuid oluliselt vähendada. Selle otsuse mõju juhtimiseks on kontsern reorganiseerinud oma teedeehituse valdkonna, et läbi dubleerivate tegevuste kaotamise tagada ressursside efektiivsem kasutus ning jõuda tagasi kasumisse.

Ukraina sõjast põhjustatud asjaolude tulemusena on kontsern kajastanud Ukraina grivna kursimuutustest ja kontserni Ukrainasse tehtud varasemate investeeringute allahindlusest kokku erakorralist kahjumit 2,4 miljonit eurot. Tegemist on olulise mõjuga, kuid mitterahavoolise kuluga, mistõttu majandusaasta puhaskahjumiks kujunes 1,4 miljonit eurot.

Nordeconi teostamata tööde portfell seisuga 31.12.2022 vähenes aastases võrdluses 44 protsenti, moodustades 149,8 miljonit eurot. Lepingute portfelli vähenemine peegeldab üldist ehitussektori seisu ja tellijate ettevaatlikkust. Materjalide, energiakandjate ja teiste sisendite hinnatõus ning euribori tõusust tingitud intressimäärade tõus on põhjustanud arendusprojektides olulise kallinemise ning uute projektide alustamise edasilükkumise. 2023. aastal on kontsern sõlminud täiendavalt ligikaudu 73,3 miljoni euro väärtuses uusi ehituslepinguid.