Töötukassa torkas ministeeriumit: töölube saaks menetleda efektiivsemalt
8. veebruar 2023, 16:39
/nginx/o/2020/04/21/13065095t1h2740.jpg)
Töötukassa pöördus siseministeeriumi poole ettepanekuga muuta kolmandatest riikidest pärit töötajatele antavate töölubade menetlemise korda.
Töötukassa arvates pole näiteks mõistlik, et välismaalaste töölube peab menetlema ka olukorras, kus välismaalastest töötajate arvule riiklikult kehtestatud aasta kvoot on täis.
«Kehtiva õiguse kohaselt ei ole töötukassal alust tööloataotlust mitte menetleda, kuigi kvoot on täitunud. Võimaliku lahendusena näeme menetluskohustuse sidumist jooksva aasta kvoodi vabade kohtade olemasoluga või tööloataotluse menetlemist elamisloa menetluse raames,» märgib töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ministeeriumile saadetud kirjas.
Samuti on töötukassa sõnul ressursi ebamõistlik kasutamine, kui töötukassa peab tööloataotlust menetlema iga kord uuesti, kui juba kehtiva tähtajalise elamisloaga isik liigub ühest ettevõttest teise tööle. Arvestades, et inimene juba viibib Eestis ja tal on lubatud samaaegselt kutsujaettevõttes töötamisega töötada ka teises ettevõttes, ei ole kutsujaettevõttega suhte lõppemisel ja uue kutsujaettevõtte fikseerimiseks töötukassa luba sisuliselt vajalik,» leiab Paavel.
Lisaks soovib töötukassa, et erinevalt kehtivast regulatsioonist poleks töötaja elamisloa pikendamisel samal töökohal edasi töötades tööandjal vaja uut luba taotleda, et töötukassa ei peaks asjatult taotlusi menetlema.
Paaveli sõnul peaks siseministeerium parandama ka kolmandatest riikidest töötajaid värbavate ettevõtete suunalist kommunikatsiooni. «Elamisloa menetluse osas tekitab tööandjatele töötukassa loa taotlus töökoha täitmiseks välismaalasega üldiselt segadust – ei saada aru, mis eesmärki see täidab ja mis juhtudel seda taotlema peaks. Näiteks pöördutakse taotlusega töötukassasse ka juhtudel, kus tööandja soovib tegelikult tööle rakendada töötajaid lühiajaliselt või iduettevõttesse. Kuivõrd ei saada aru, mis rolli töötukassa luba täidab, esitavad tööandjad sageli andmeid kas oluliste puudustega või liiast,» tõi Paavel näite.