/nginx/o/2023/02/06/15122579t1hc86d.jpg)
Eestis on Euroopa kõige ettevõtlikumad inimesed ja aina rohkemad tegelevad kodus ettevõtlusega. Tihti aga ei teata, et sellisel juhul avaneb mitu riigi poolt soositud võimalust vähem makse maksta, mida eriti praegusel keerulisel ajal tasub ära kasutada, selgitab Finora Panga finantsjuht Kristi Hõrrak.
Kristi Hõrraki sõnul on ligi 95 protsenti Eesti ettevõtetest mikroettevõtted, millel pole tihti vajagi eraldi kontoripinda. «Ka laopinna leiavad paljud näiteks e-kaubandusega tegelevad ettevõtjad kodust, eriti alguses. Sellest mõeldakse kui üürikulu kokkuhoiust, mis on õige. Aga sageli jäetakse kasutamata võimalus veelgi raha säästa, sest sellisel juhul ei pea tegelikult maksma ka nii palju makse kui tavaliselt,» selgitas Hõrrak.
Finantseksperdi soovitusel tasub juhul, kui üht osa kodust kasutatakse selgelt ettevõtluseks, see pind ettevõttele üürile anda. «Esialgu võib see tunduda asjatu formaalsusena: minu kodu ja minu ettevõte, mis ma ikka niisama vormistan. Aga kui reaalne olukord on see, et eluasemepind ei ole 100 protsenti kodu, vaid osaliselt ka äripind, siis tasub seda ka maksude maksmisel kajastada ning seeläbi rahatark olla,» ütles Hõrrak.
«Esiteks, niimoodi saab ettevõtlusega teenitud raha kohe kasutada näiteks kodulaenumaksete jaoks. Seda saaks teha ka nii, et maksta endale sellevõrra kõrgemat palka, ent siis tuleks lisaks kolmandik maksta ära sotsiaalmaksuks. Saaks võtta ka ettevõttest dividende, aga seda saab teha alles iga majandusaasta järel. Aga kui ettevõte maksab ausalt iga kuu selle pinna eest üüri, kus selle tegevus toimub, siis saab ettevõtte igakuisest rahavoost kohe panustada kodukuludesse,» selgitas ekspert.
«Teiseks, sama loogika kehtib ka kõrvalkuludele. Kui maksta üürileantud pinnaga proportsionaalselt sama suur osa kommunaalkuludest ettevõtte poolt, on see igati korrektne. Ettevõtlusega tegelemine ju kulutabki elektrit, vajalik on toasoojus ja nii edasi. Selline arveldamine annab reaalsusest isegi korrektsema pildi kui faktilise ettevõtluspinna käsitlemine hoopis koduna,» ütles Hõrrak.
Samal ajal peab eksperdi sõnul hoolega jälgima, et kui kodus on mõni ebaproportsionaalselt suur kommunaalkulude allikas, siis selle kulu tuleb enne kulude jagamist eraldada.
«Aga samas ka teistpidi, üürnikust ettevõte võib maksta näiteks enamiku internetitasust, kui ärimudelis on veebikasutus kesksel kohal ning reaalselt kulubki enamik veebikasutuse mahtu ettevõtte tegevusele,» tõi Hõrrak välja ning soovitas sellised proportsioonid ka kirjalikus kokkuleppes fikseerida.
Kolmandaks tasub Hõrraku sõnul jälgida, et selgelt ettevõtluse jaoks koju ostetav mööbel või muud esemed oleksid ettevõtte ostetud.
«Endale makstud palga arvelt näiteks ettevõtluse tarbeks kontoritooli või kaubariiuli ostmine pole maksunduslikult mõistlik, sest kolmandik kulu tuleb juurde. Eestlaste seas on aina populaarsem elustiiliettevõtlus või hobide pööramine äriks. Sellises olukorras tihti ei tehta tunnetuslikult vahet enda ja ettevõtte vara vahel. Aga juriidiliselt tuleb seda teha ning ka rahatarkuse mõttes tasub seda teha,» soovitas ekspert.
Finantsjuht rõhutas, et riik on näinud sellised väikeettevõtlust toetavad võimalused ette koos range nõudmisega, et kogu asjaajamine oleks aus.
«Iga ettevõtja huvides on vältida isegi väikest tõenäosust, et teda võiks pidada skeemitajaks. Kõiki maksutarkuse võimalusi tuleb kasutada läbipaistvalt ja põhjendatult. Üüri peab ettevõte maksma turuhinna järgi. Elurajoonis ei pruugi äripinna üür olla nii kõrge, kui elamispinnal, sest tegu ei pruugi olla väga atraktiivse äripiirkonnaga. Alati tuleks vaadata, mis on ümbruskonnas reaalne sarnase äripinna üüritase,» soovitas Hõrrak.
«Samuti ei saa ettevõtte kuludesse kanda kodus tehtavat remonti või muud taolist. See kinnisvara ei kuulu ju ettevõttele. Küll võib olla võimalik, et remonditud, uuendatud küttesüsteemiga või muul moel parendatud ruumi eest on põhjendatud küsida veidi suuremat üüri,» selgitas ekspert.
Finantsjuht toonitas, et ettevõttele näiteks üht tuba üürile andes ei tohi unustada eraisikuna üüritulu deklareerida ja tulumaksu maksta.
«Siin avaneb aga veel üks võimalus rahatark olla. Nimelt tuleb mängu pensioni III sammas. Kui maksta oma ettevõttest endale dividendi, siis seda tulu III samba juures arvesse ei võeta, aga üüritulu võetakse. Seega, kui maksta oma ettevõtte tegevuspinna eest korrektselt üüri, siis kasvab ka kogusumma, millest 15 protsenti saab maksuvabalt suunata III sambasse. See investeerimisvõimalus tasub igaühel maksimaalselt ära kasutada,» lausus Hõrrak.
«Kõigil, kes reaalselt kasutavad osa oma kodust ettevõtluseks, tasub ka vastavalt ettevõtte poolt endale üüri ja kõrvalkulusid maksta. Kui kõik toimub turuhindade juures ning läbipaistvalt, siis on tegu igati õige maksukäitumisega. Iseäranis praeguse tõusva euribori ajal ei tasu mõistlikke kulude kokkuhoiu võimalusi kasutamata jätta,» soovitas Finora Panga finantsjuht.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)