Kogu kajastus ning põhjuste otsimine on ühele neist üksjagu ka reklaami teinud. Traagilisemates pöördumistes on jäänud kõlama, nagu oleks otsus vähendada ühendusi midagi lõplikku ning laual kas ainuõiged või paduvaled otsused.
Tegelikult on ühendused pidevas muutumises kõigis maailma lennujaamades ning täna kadunud ühendused võivad homme tagasi tulla. Mõne teise või siis sama operaatoriga. Või siis alternatiivse, võibolla hoopis populaarsema sihtkohaga.
Kindel on see, et rohkem lennuliine on parem kui vähem. Parem nii väljamineva kui ka sissetuleva turismi seisukohast. Väljaminev turism on teiste sõnadega Eesti inimene, me kõik tahame mõnusate otseühendustega reisida. Seda aspekti Eesti inimese heaolus ei saa pisendada. Sissetulev turism on teiste sõnadega aga ka sissetulek, see raha, mida välismaalased siia toovad ehk tulu meie kõigi rahakotti. Kõigepealt ettevõtjatele ehk hotellidele, poodidele, atraktsioonidele, sündmusekorraldajatele jne ja sealtkaudu ka maksutuludesse. Ja sealt tekivad erinevused, kas inimesed liiguvad sisse või välja?
Ryanairi ärimudel on reeglina inimeste puhkusele lennutamine
Vaadakem lühidalt, milline võiks olla praegu suletavate liinide mõju meie tuludele ehk turismiekspordile? Ryanairi ärimudel on reeglina inimeste puhkusele lennutamine keskmiselt 2 reisi nädalas. Näiteks Napoli, Rooma, Veneetsia: eelmisel aastal oli lausa ajalooline rekordarv ühendusi Itaaliaga eri kompaniide poolt, kuid siiski taastus itaallaste reisimine Eestisse veel tagasihoidlikult – lennuühendused on üks tegur nõudluse suurendamiseks, kuid mitte ainus. Mõne ühenduse kadumine ei kaota ka tänavu ühendust Itaaliaga, see jätkub Milano, Rooma ja Veneetsiaga, kust võiks ka veidi turiste Eestisse jõuda.