Lennuühendustest on nüüd paari viimase nädalaga räägitud rohkem kui viimase paari aastaga. Tähelepanu all on olnud ühenduste vähendamise plaanidega odavlennufirmad. Tegelikult on ühendused pidevas muutumises kõigis maailma lennujaamades ning täna kadunud ühendused võivad homme tagasi tulla, kirjutab EASi ja KredExi ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik.
Kogu kajastus ning põhjuste otsimine on ühele neist üksjagu ka reklaami teinud. Traagilisemates pöördumistes on jäänud kõlama, nagu oleks otsus vähendada ühendusi midagi lõplikku ning laual kas ainuõiged või paduvaled otsused.
Tegelikult on ühendused pidevas muutumises kõigis maailma lennujaamades ning täna kadunud ühendused võivad homme tagasi tulla. Mõne teise või siis sama operaatoriga. Või siis alternatiivse, võibolla hoopis populaarsema sihtkohaga.
Kindel on see, et rohkem lennuliine on parem kui vähem. Parem nii väljamineva kui ka sissetuleva turismi seisukohast. Väljaminev turism on teiste sõnadega Eesti inimene, me kõik tahame mõnusate otseühendustega reisida. Seda aspekti Eesti inimese heaolus ei saa pisendada. Sissetulev turism on teiste sõnadega aga ka sissetulek, see raha, mida välismaalased siia toovad ehk tulu meie kõigi rahakotti. Kõigepealt ettevõtjatele ehk hotellidele, poodidele, atraktsioonidele, sündmusekorraldajatele jne ja sealtkaudu ka maksutuludesse. Ja sealt tekivad erinevused, kas inimesed liiguvad sisse või välja?
Vaadakem lühidalt, milline võiks olla praegu suletavate liinide mõju meie tuludele ehk turismiekspordile? Ryanairi ärimudel on reeglina inimeste puhkusele lennutamine keskmiselt 2 reisi nädalas. Näiteks Napoli, Rooma, Veneetsia: eelmisel aastal oli lausa ajalooline rekordarv ühendusi Itaaliaga eri kompaniide poolt, kuid siiski taastus itaallaste reisimine Eestisse veel tagasihoidlikult – lennuühendused on üks tegur nõudluse suurendamiseks, kuid mitte ainus. Mõne ühenduse kadumine ei kaota ka tänavu ühendust Itaaliaga, see jätkub Milano, Rooma ja Veneetsiaga, kust võiks ka veidi turiste Eestisse jõuda.
Billund: pigem Eesti inimeste heaks toimiv ühendus, lennutades peresid Legolandi. Samas taanlaste ööbimistele Eestis Kopenhaageni liinile lisandunud Billundi liin suurt mõju ei avaldanud.
Nürnberg: Saksamaaga on ka teisi otseühendusi, nt München, Frankfurt, Berliin – nende head sagedust arvestades oli Nürnbergi liini maht väike. Ühendus Pariisiga jääb meile samuti alles, talvise viie lennureisi asemel on suvehooajal alates maist graafikus neli lendu nädalas.
Kaob vaid otseühendus kolme riigiga: Iirimaa, Malta ja Küprosega, kusjuures Küprose liin oli lennufirmal juba varem plaanis suveks sulgeda. Mullu kasvas küll ka Maltalt Eestisse reisimine, kuid arvestades Malta ja Küprose turu väiksust on ööbimiste arv sealt kõigi välisturistide ööbimiste hulgas marginaalne (0,3 protsenti kõigi välisturistide ööbimistest). Ka sissetulev turism Iirimaalt on kogupildis marginaalne (0,4 protsenti kõigi välisturistide ööbimistest), pigem on Dublini liin olulisem kodumaaga ühenduse pidamiseks Iirimaal elavatele eestlastele.
Kokkuvõtlikult ei paista praegu plaanitavatest muutusest pikaajalist struktuurset mõju Eesti turismiekspordile. Paistab täpselt see, mis esimese pilguga: mingiks ajaks kaovad teatud ühendused ehk kaks lennukompaniid otsustasid praegu mingeid ühendusi vähendada. Eks üheks põhjuseks võiks olla ka 2022. aasta liiga kiire kasv. Lennujaama andmetel saab suvel Tallinnast maailma lennata 14 regulaar- ja viie tellimuslende pakkuva lennufirmaga, kokku on otselende Tallinnast 45 sihtkohta. Peale selle tõstavad lennukompaniid mitmetel liinidel sagedusi. See kõlab loomuliku konkurentsi, mitte selle moodi, nagu oleks kogu Eesti ühenduste saatus ühe odavlende pakkuva ettevõtte käes.
Otseühendusi toetame ka riiklikult, reageerides kiiresti ja paindlikult muutustele. Hoiame ja arendame kontakte mõjuka välismeedia ja reisikorraldajatega, sihime läbi aasta Visit Estonia digikanalites potentsiaalseid Eestisse reisijaid ning panustame lennufirmade turundusse sihtkohtades, ostes nähtavust lennufirmade omakanalites. 2022. aastal tegime koostööd nelja lennufirmaga 16 lennuliini arendamiseks. Muu hulgas on lennufirmadele liinide (taas)avamise otsuste tegemisel argumendiks ka see, kas ja kui tugevat turundustööd on omalt poolt valmis tegema riiklik turismiarendaja.
Läbirääkimised erinevate lennufirmadega meie tihedas koostöös Tallinna lennujaamaga käivad pidevalt ka praegu. Mitte põhjusega katta iga hinna eest ärakukkunud liine, vaid eesmärgiga otsida järjepidevalt võimalusi, et tuua siia võimalikult palju neid, kellest sõltub meie turismitulu ja pakkuda veelgi paremaid ühendusi Eesti inimestele. Praktika on näidanud, et tulemusi toob lennufirmade hea tasakaal lennujaamas, mitte ühe või väheste vedajate suur turuosa, mis võib ühel hetkel mõjuda peletavalt teistele sihtkohta lendamist kaaluvatele kompaniidele.
2019. aastal polnud lennuühendused ja vedajad samad mis praegu, ometi tuli turismirekord. Lennufirmad jälgivad turgu väga tähelepanelikult. Pole varianti, et nõudluse tugevnemine või konkurentide edu jääb lennukompaniidel märkamata. Ka neil, kes mõnda aega tagasi meid kõiki kurvastavalt ühendusi vähendasid.
