K, 22.03.2023

Eksperdid selgitavad ⟩ Kas lotopileti või alkoholi ostmine vähendab laenutaotleja krediidivõimekust?

PM Majandus
Kas lotopileti või alkoholi ostmine vähendab laenutaotleja krediidivõimekust?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lotopilet. Pilt on illustreeriv.
Lotopilet. Pilt on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

Avatud panganduse tehnoloogiale üleminekuga on muutunud süsteem, kuidas Eesti pangad laenuvõtjate sissetulekuid ja väljaminekuid kontrollivad. Eksperdid selgitavad, mida võetakse krediidivõimekuse hindamisel nüüd enim arvesse.

«Pankadel on kohustus laenu väljastamise eelselt hinnata tarbija krediidivõimekust, et olla kindel, kas ta suudab võetud laenu tagasi maksta või mitte. Seni on tarbija pidanud ise esitama viimase kuue kuu kontoväljavõtte, kuid seoses üleminekuga avatud panganduse tehnoloogiale on nüüdsest võimalik anda pangale nõusolek automaatseks kontoväljavõtte päringuks. See muudab suhtluse finantsasutusega kiiremaks, mugavamaks ja turvalisemaks,» ütles Inbanki tooteüksuse juht Nele Roostalu.

Avatud panganduse süsteem on Euroopa Liidu algatus, mis loodi ühes uute reeglitega makseteenustele – eesmärgiks on luua parem pankade vaheline konkurents lihtsamate pangateenuste abil. Tänu sellele saavad makseteenuseid avatud panganduse reeglite abil pakkuda ka finantstehnoloogia ettevõtted, kui neil on selleks tegevusluba.

Seejuures loodi ka võimalus, mille abil inimene saab ühe panga neti- või mobiilipangas vaadata oma kontojääke teistes finantsasutustes. Seda nimetatakse kontoinfo teenuseks. Samuti lubab uudne makse algatamise teenus ühest netipangast teha makseid ka teistes pankades asuvatelt kontodelt, kui selleks on klient ise eelnevalt loa andnud.

«Tänaseks on mõistetud, et lisaks kliendile saab kontoinfo avamise abil ka pank hinnata tema laenuvõimekust, kuna saab kliendi loal ligipääsu tema kontoinfole teistes pankades ja finantsasutustes. Inimene ise saab ühte panka sisse logides oma rahalisest seisust ülevaate, ehkki tal võivad olla kontod ka teistes pankades ning võib anda loa seda kontrollida ka pangale, kui asub laenu taotlema,» sõnas Eesti Pangaliidu nõunik Enn Riisalu.

Puuduvad riiklikud registrid sissetulekute ja kohustuste hindamiseks

Inbanki tooteüksuse juht sõnas, et Eestis ei ole riiklikke kõikehõlmavaid registreid inimeste sissetulekute ja kohustuste kohta, mistõttu peavad finantsasutused küsima kliendilt tõendi sissetulekute ja väljaminekute kohta. «Tavaliselt on klientidel mitu panga- või krediidikontot. Digiallkirjastatud kontoväljavõtte esitamine meili teel nõuab kliendilt omajagu toimetamist: oma panka sisselogimist, konto väljavõtte allalaadimist täpselt nõutud perioodi kohta õigel kujul ja formaadis. Mõnest pangast on vaja kontoväljavõte ka tellida ja sellega kaasneb ooteaeg või isegi täiendavad tasud. Avatud panganduse kontoteabe teenusega saab aga anda automaatse ligipääsu,» selgitas Roostalu. Ta lisas, et see on kõige turvalisem viis esitada laenuandjale oma kontoväljavõtte info ning toimub samamoodi nagu näiteks internetipoes pangalingiga makset tehes, kus makse tuleb kinnitada oma panga kaudu. «Oluline on siin rõhutada, et laenuandja ei või saadud andmeid kasutada muuks otstarbeks, kui klient nõusoleku andis. Samuti ei saa laenuandja kliendi kontoandmeid vaadata igavesti, vaid ainult kokku lepitud ajaperioodi jooksul,» selgitas Inbanki tooteüksuse juht.

Milliseid sissetulekuid ja väljaminekuid enim jälgitakse?

Ringleb mitmeid müüte, mida pangad sissetulekute ja väljaminekute puhul jälgivad. Palju on lugusid sellest, kuidas näiteks kasiinos või alkoholipoes käies tasuks pangakaardiga maksmist vältida, sest pärast on keerulisem kodulaenu saada. «Et see tõele vastaks, peab olema näha suurtes summades tehinguid hasartmängu ettevõtetega. Igal nädalal ühe lotopileti ostmine kindlasti probleemiks ei ole. Hindame eelkõige tarbija riskikäitumist ja kas on oht, et laenu soovitakse võtta näiteks kasiino võlgade või eelnevalt võetud kiirlaenude tasumiseks,» selgitas Inbanki tooteüksuse juht Roostalu. Ta rõhutas, et pangakonto sissetuleku ja väljamineku analüüsimise eesmärk on tagada vastutustundlik laenu väljastamine ja vältida makseprobleemide tekkimist.

Pangakontolt vaadatakse eelkõige, millised on inimese sissetulekud – palk, dividendid, hüvitised, üüritulu. «Alimentide saamist võetakse üldjuhul arvesse lisasissetulekuna, kui laekumised on regulaarsed. Mõned pangad võivad arvestada neid vaid siis, kui need on n-ö ametlikud või kohtu otsustatud,» lisas Roostalu. Sissetulekute puhul jälgitakse ka, kas viimastel kuudel on sissetulek regulaarne või viitab miski näiteks töökoha kaotusele.

Samuti arvutatakse kokku kõik finantskohustused ehk juba eelnevalt võetud laenude, liisingute, järelmaksude jms kuumaksed. «Finantskohustuste alla ei arvestata aga näiteks regulaarseid püsimakseid kasvukontole või lastele loodud investeerimisfondi. Pigem on see just positiivne, kui regulaarselt säästetakse – see näitab samuti, et kliendil on rahaasjad korras,» lausus Roostalu.

Laenu saamiseks peab sissetulek katma kõik laenumaksed ja kulud

Inbanki tooteüksuse juht tõi välja, et kõige kindlam on pangal laenu väljastada isikule, kes on seni korrektselt oma finantskohustusi täitnud. «Oluline on, et peale laenude tasumist jääks inimesele piisavalt raha elamiseks vajalike kulutuste tegemiseks. Seetõttu antakse laenu vaid teatud protsendi ulatuses sissetulekust,» rõhutas Roostalu.

Reeglina peab olema sissetulek suurem kui panga poolt ette nähtud minimaalne tase ja see peab olema laekunud regulaarselt. Samuti peab sissetulek katma elamiseks vajalikke minimaalseid kulusid. «Kui juba täna on konto iga kuu lõpus miinuses, siis on väga raske hakata lisaks veel igakuiselt laenumakseid tegema. Täna maksmist vajavad finantskohustused ei tohi ületada sissetulekuid ja elamiskulusid ning seal peab veel vaba ruumi olema uue laenumakse jaoks,» nentis Nele Roostalu.

Märksõnad
Tagasi üles