Pull murdis aedikust välja ja tõi LHV rohefondidele ajaloo parimalt teise kuutulemuse

LHV roheliste pensionifondide fondijuht, Joel Kukemelk Foto: LHV

2023. aasta on alanud väga positiivselt julgetele börsihuntidele, kes on oodanud märke inflatsiooni taltumisest ja keskpankade intressimäärade kergitamise tsükli lõpust. Neid märke on nüüd tulnud ja börsid on rallinud. LHV rohefondide jaanuarikuu tootlus oli II samba fondil +10,8 protsenti ja III samba fondil +10,9 protsenti. Tegu oli LHV rohefondide ajaloo paremuselt teise kuise tulemusega alates fondide loomisest 2020. aastal, kirjutab LHV fondijuht Joel Kukemelk.

Ühe legendi järgi pandi Hiina uusaasta kalendris loomade järjekord paika valitseja korraldatud võistluse finišeerimise järjekorra järgi. Võistluses osalenud loomadel tuli läbida pikk maa ja ületada kiirevooluline jõgi. Esimesena ületas finišijoone härja seljas kavalalt kogu tee kaasa sõitnud rott, kes täpselt enne lõppu maha hüppas. Härg oli teine, tiiger kolmas. Jõge ületades kivilt kivile hüpanud jänes libastus ja kaotas jões aega ning jõudis neljandana. Viiendana tuli draakon, kes käis vahepeal külaelanikke abistamas. Hobust hirmutanud madu oli kuues, hobune seitsmes, kaheksanda-kümnenda koha jagasid omavahel koostööd teinud ahv, kukk ja lammas. Eelviimane oli koer, kes jäi jõkke pikemaks ajaks kümblema ning viimasena jõudis üle lõpu siga, kel läks vahepeal kõht tühjaks ja otsustas võistluse ajal sööma asuda.

Teise legendi järgi sai Hiina kalender nimed hoopis Buddhalt, kes kutsus loomad endaga hüvasti jätma, kuid ainult 12 tükki tuli. Kohalejõudmise järjekorras nimetas Buddha tänutäheks ühe aasta iga looma järgi. Ja neid legendi eri versioone on veel teisigi. Kahtlemata on need legendid muinasjutu mõõtmetes, kuid ometi on suur osa maakera rahvastikust Hiina kalendri sodiaagimärkide vahetumist tähistamas ja teavad, millise looma aastal nad sündinud on ning millise aastaga parasjagu tegu on.

Kuigi jaanuari keskel lõppes tiigri ja algas jänese aasta, siis börside liikumist vaadates saaks hoopis öelda, et vahepeal ligi aastaks ajaks aedikusse taltuma lukustatud börsipull murdis sealt jaanuaris mürgeldades välja ning aasta esimene kuu tõi muinasjutulise tulemuse.

Rohefondidel oli tegemist

Jaanuar oli rohefondide jaoks tegus kuu. Kuu esimestel päevadel kasvatasime oma positsiooni Aker Carboni aktsiates, kes tegeleb tööstuses CO2 kinnipüüdmise lahenduste pakkumistega. Samuti ostsime juurde aktsiaid vesinikutehnoloogias juhtrolli hoidvas Plug Poweris, elektriautosid tootvates Teslas ja Lucid Motoris ning päikesepaneelidega tegelevas Sunrunis. Kuu lõpus lisasime portfelli uue börsilkaubeldava roheenergia fondi FirstTrustilt. Jaanuari lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 44 investeeringut. 25 protsenti fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 20 protsenti akutehnoloogiasse, 18 protsenti elektrifitseerimisse, 12 protsenti ringmajandusse (mh CO2 kvoodiõigus), 7 protsenti vesinikutehnoloogiasse, 5 protsenti energiatõhususse, 4 protsenti metsa- ja põllumajandusse ning 9 protsenti oli rahas.

Autod liiguvad elektri suunas

2022. aastal müüdi Eestis 687 elektriautot – see oli aasta varasemaga võrreldes 42 protsenti rohkem ning kogu Eesti aastasest automüügist moodustas 3,4 protsenti. Ameerika Ühendriikides müüdi 807 180 elektriautot, millest 2/3 olid Teslad. USA autode kogumüügist moodustasid täiselektriautod juba 5,8 protsenti, aasta varem oli see olnud 3,2 protsenti. Kuid Hiina on täiesti omaette kategoorias – Hiinas müüdi elektriautosid möödunud aastal rohkem kui 4 mln tükki. Hiina on praegu elektriautode suurim kasvulava ja kõige olulisem turg.

Vesiniku tootmine saab päriselt oluliseks

Tarbesõidukeid, mis suurema osa ajast seisavad, on võrdlemisi lihtne elektri tarbimise peale ümber viia. Aga suurte masinate (nt laevad, rasketehnika) või tööstuste (nt tsement, teras) jaoks, mille energiavajadus on intensiivne või mille laadimiseks ei saa tööd pikaks ajaks seisma panna, on vaja teistsugust lahendust. Roheliselt toodetud vesinik on üheks väga suure potentsiaaliga tehnoloogiaks, mis saaks selle lünga täita. Ja võidusõit selle uue tööstusharu väljaehitamiseks ja juhtrolli haaramiseks on juba käima läinud.

Saudi Araabia on järgmise aastakümne jooksul lubanud investeerida sadu miljardeid eurosid, et saavutada rohelise vesiniku juhtiva eksportriigi staatus. Hiina soovib aga vesiniku tootmise jaoks vajalike elektrolüsaatorite valmistamise turul korrata oma senist edulugu päikesepaneelide turu hõivamisel. Juba praegu on neil selles vallas 40-protsendiline turuosa. Bloomberg hindab, et aastaks 2030 peab elektrolüsaatorite tootmismaht kasvama 90 (!) korda, et turul tekkivat nõudlust rahuldada.

CO2 mahtude hiiglaslik kärpimise vajadus

Oxfordi ülikooli ja Saksamaa rahvusvahelise instituudi teadlased avaldasid jaanuaris uurimisraporti, kus nad viitasid massiivsetele puudujääkidele riikide CO2 emissioonide vähendamise või kinnipüüdmise plaanides. Nende arvutuste järgi on kliimasoojenemise vältimiseks vajalik vaja õhust kinni püütava CO2 mahte suurendada aastaks 2030 ca 30 (!) korda ja aastaks 2050 umbes 1300 (!) korda.

LHV rohefondide portfellidest ca kümnendik on seotud otseselt CO2 hinna ja CO2 kinnipüüdmise tehnoloogiaga. Meie arvates ootab järgmise aastakümne jooksul ees CO2 hindade jätkuv kallinemine ning süsiniku püüdmise tehnoloogiate laialdane kasutuselevõtt. Oleme oma rohefondide investeeringud vastavalt positsioneerinud, et neist trendidest kasu saada.