Minu lend on tühistatud – mis edasi saab?

Tallinna lennujaam. Pilt on illustreeriv. Foto: Konstantin Sednev

Kõige sagedasemad lennureisijat puudutavad probleemid on lennu tühistamine, hilinemine ning ülebroneerimisest tingitud pardale mittelubamine. Kõikides nendes olukordades võib reisijal olla õigus rahalisele hüvitisele, asendusteekonnale ja hoolitsusele. Millised on tarbija õigused, kui lend on tühistatud, selgitab TTJA EL tarbija nõustamiskeskuse ekspert Heldin Malmet.

Praegu aktuaalsete uudiste valguses, millega teavitatakse, et Ryanair tühistab lähikuudel seitse Tallinnast väljuvat lennuliini, on paslik reisijaõigusi meelde tuletada, kirjutab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).

Milliseid olukordi käsitletakse lennu tühistamisena?

Tühistamiseks peetakse palju enamaid juhtumeid kui vaid olukorda, kus reisija on juba lennujaamas ning sõnumi teel või kõlaritest teavitatakse, et oodatav lend on tühistatud. Lend loetakse tühistatuks ka järgmisel juhtudel:

algsest lennuplaanist loobutakse ja reisija viiakse üle teisele regulaarlennule;

lennuk tõuseb reisijaga küll õhku, kuid on sunnitud naasma lähtelennujaama, kus reisija viiakse üle teisele asenduslennule;

lend maandub mõnes muus lennujaamas kui esialgselt sihtkohana planeeritud, ilma et reisija oleks marsruudi muutmisega eelnevalt nõustunud;

lennuettevõtja tõstab lennu planeeritust rohkem kui tunni võrra varasemaks.

Mida lennu tühistamise korral on reisijal õigus nõuda?

Kui lend tühistatakse, peab lennuvedaja pakkuma reisijale kolme võimalust:

piletiraha tagastamist; kui reisijal on ka jätkulend, siis tagasilendu väljumislennujaama niipea kui võimalik;

marsruudi muutmist, millega toimetatakse reisija lõppsihtkohta niipea kui võimalik;

marsruudi muutmist hilisemale, reisijale sobivamale kuupäevale võrreldavatel transporditingimustel ja vabade istekohtade olemasolul.

Kui reisija on valinud ühe antud võimalustest, ei ole tal enam õigus kasutada teisi loetletud valikuid. Kui aga lennuettevõte ei täida oma kohustust ning ei paku reisijale marsruudi muutmist või tagasipöördumist võrreldavatel tingimustel, peab ta reisijale lennukulud hüvitama.

Kui lennuettevõte ei paku reisijale valikut piletiraha tagastamise ja marsruudi muutmise vahel, vaid otsustab ühepoolselt piletiraha tagasi maksta, on reisijal õigus lisahüvitisele, mille suuruseks on hinnavahe võrreldes uute piletitega, mille reisija on sunnitud sihtkohta jõudmiseks ostma.

Oluline on teada, et kui reisija on broneerinud väljalennu ja tagasilennu eraldi ja näiteks väljalend tühistatakse, siis makstakse tagasi üksnes tühistatud lennu piletiraha ning tagasilennu piletid on kehtivad.

Õigus abile lennujaamas? Jaa! Õigus hüvitisele? Sõltub asjaoludest!

Lennuettevõtte kohustus on pakkuda reisijale lennu tühistamise korral kohest ning tasuta abi. Pakutava abi alla kuuluvad näiteks joogid, toit, majutus, kui reis broneeritakse ümber järgmisele päevale ja transport majutuskoha ning lennujaama vahel. Kui lennuvedaja abi ei paku ja reisija teeb ise mõistlikuid ja asjakohaseid kulutusi söögile, joogile ja majutusele, peab lennuvedaja need kulutused hüvitama. Õigus abile ja hoolitsusele on reisijal vaid juhul, kui ta ootab uut lendu, mis ta lõppsihtkohta toimetab või tagasilendu lähtelennujaama.

Kui reisijat teavitatakse lennu tühistamisest vähem kui 14 päeva enne kavandatavat väljumiskuupäeva, on tarbijal õigus rahalisele hüvitisele, mille suurus sõltub marsruudi pikkusest ja jääb vahemikku 250–600 eurot. Lennuvedaja ei pea täiendavat hüvitist maksma, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamine on tingitud erakorralistest asjaoludest, mida lennuvedajal ei olnud võimalik vältida. Erakorralisi asjaolusid hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi. Oluline on ka teada, et juhul kui reisija on juba broneerinud majutuse, autorendi või teinud muid reisi jaoks olulisi kulutusi, siis lennuvedajalt selliste kulude hüvitamist nõuda ei saa. Seega tasub ootamatute kulude tagasisaamiseks alati kaaluda kindlustuse sõlmimist.

Oma õiguste nõudmine

Kui reisija leiab, et tema õigusi ei ole järgitud, on tal võimalus kasutada mitut õiguskaitsevahendit. Esiteks tuleb kaebus esitada lennuettevõtjale, kasutades lennuettevõtja pakutavat kaebusevormi või ELi lennureisija õiguste vormi. Kui lennuettevõtja ei vasta reisijale 6 nädala jooksul või see vastus ei rahulda reisijat, saab reisija mõistliku aja jooksul esitada kaebuse asjaomasele riiklikule ametiasutusele riigis, kus vahejuhtum toimus.