Kinnisvarafirma juht: see on viga, millega Eesti inimesed tohutult elektrit raiskavad (3)

BNS
Copy
Villased sokid. Pilt on illustratiivne.
Villased sokid. Pilt on illustratiivne. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Kinnisvaraportaali Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe ja Eesti Energia päikeseenergia ja salvestuslahenduste teenusejuht Mikk Tootsi sõnul on üle aasta kestnud energiakriis suurendanud huvi energiasäästliku kinnisvara vastu pea kolmandiku võrra ja pannud paljud koduomanikud ise energiat tootma.

Uibomäe sõnul on inimesed energiateemadest järjest teadlikumad ja energiatõhusa kinnisvara trend jätkuvalt kasvutrendis. «Võrreldes eelneva aastaga on energiatõhusa ja päikesepaneelidega kinnisvara otsivate inimeste hulk 30 protsendi võrra suurenenud,» kommenteeris ta portaali otsingustatistikat.

Tootsi sõnul on kõige efektiivsem lahendus põhikütteks maasoojuspump ehk maaküte või õhk-vesi soojuspump, millega saab toa ja ka tarbevee soojaks, kõige populaarsemaks alternatiivseks energialahenduseks on aga päikeseenergialahendused.

Ainuüksi Eesti Energiale laekus 2022. aastal päikesepaneelide paigaldamiseks üle 6000 päringu, mida on ligi kolm korda rohkem kui 2021. aastal. Elektrilevi andmetel ehitati 2022. aastal valmis 5000 päikeseelektrijaama, millest 3500 olid mikrotootjad ehk suures osas eramutele paigaldatud päikesepaneelid. Kokku on Elektrilevi jaotusvõrgus 2022. aasta lõpu seisuga 15 562 elektritootjat.

Uue trendina on Tootsi sõnul iga kolmas päikesepaneelidest huvitatud klient mõelnud ka salvestuslahenduse paigaldamisele. «Aku lisamine päikeseenergialahendusse suurendab toodetud energia tarbimist kuni 20 protsenti – nii tekib ka suurem rahaline sääst võrgust ostetava elektri ja võrgutasude arvelt,» selgitas ta.

Tootsi näeb kallite energiahindade ja inimeste teadlikkuse tõusu taustal alternatiivsete energialahenduste kasvutrendi jätku. «Täna aitavad sellele kaasa ka erinevad riigipoolsed toetused – näiteks Kredexi toetusmeede päikesepaneelide paigaldamiseks, mis katab päikesepaneelide soetamise ja paigaldamisega seotud kulud 30 protsendi ulatuses,» tõi ta välja.

Samas ebateadliku käitumisega võib hoopis karuteene teha. Uibomäe sõnul on näiteks üks levinud viga, mida kodudes tehakse, kütteseadmete lühiajaline täielik väljalülitamine. «Toa uuesti ülessoojendamine nõuab rohkem energiat kui stabiilselt mõistliku temperatuuri hoidmine. Samas vaid ühe kraadi võrra temperatuuri alandamine annab umbes 5 protsenti kokkuhoidu,» lisas ta.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles