Prantsusmaa pangad on erilised, nemad ei teeni euribori tõusult suurt kasumit

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Inimesed elasid end välja Prantsusmaa valitsuse pensionireformi vastu, mille vastu protesteerides rüüstati Societe Generale'i pangakontorit Pariisis
Inimesed elasid end välja Prantsusmaa valitsuse pensionireformi vastu, mille vastu protesteerides rüüstati Societe Generale'i pangakontorit Pariisis Foto: Isa Harsin/sipa/scanpix

Erinevalt Euroopa pankadest, kes teenivad laenudelt aina enam «hõlpkasumit» tänu euribori tõusule, vaatavad Prantsusmaa pangad vesistades pealt. Neil on nii eriline turg, et neile ei tule mingit lihtsat tulu.

Pärast kümmekond ikalduseaastat naudib enamik Euroopa suuri panku kasvavat inflatsiooni ja Euroopa Keskpanga intressitõstmisi, mis on toonud kaasa kasvavad puhasintressimarginaalid ja tulu väljaantud laenudest.

Kui jätta kõrvale Šveitsi Credit Suisse, oodatakse Euroopa suurtelt pankadelt analüütikute poolt võimsaid neljanda kvartali kasumeid. Küll ei kuulu nende sekka Prantsusmaa pangad, kes peavad ära kannatama topeltlööki.

BNP Paribasi, Credit Agricole, Societe Generale ja BPCE piirab kodulaenuturg, mis on tugevalt kaldu pikaajaliste fikseeritud laenude kasuks. Neile ei avalda euribori muutus mõju.

Kuid lisaks painab panku ka Napoleon Bonaparte sõdade finantseerimise aegne 200-aastane hoiusetoode.

Ka täna populaarne Livret A tähtajaline hoius on kummaline pangatoode. Pank ei otsusta selle toote juures mitte midagi. Hoiuseintress on seotud inflatsiooniga ja selle määrab Prantsusmaa valitsus. Intressimäär on jõudnud 14-aasta kõrgeimale tasemele kolme protsendini ja peaks tänavu veelgi tõusma.

Sellised hoiustajate unistuseks olevad kontod söövad pankade puhasintressimarginaale, sest pangad peavad hoiustajatele rohkem maksma. Samal ajal ei teeni pangad ka suurt rohkem laenuportfellilt, kus intressitõusu piiravad fikseeriud intressiga väljastatud laenud.

«Kõrgemad intressimäärad on loomulikult Euroopa pangandussektori tulemuste vedur,» ütles Credit Suisse’i pangandusanalüütik Jon Peace Financial Timesile. «Prantsuse pangad jäävad kasumikasvult Euroopa omadest maha.»

Prantsusmaa pangad saavad veidi leevendust, sest nad tegutsevad ka mujal, kus pole nii jaburaid turuolusid ning teiste üksuste, nagu varahalduse, investeerimispanganduse ja autoliisingu pealt.

Prantsusmaa pankade puhasintressitulu (vahe mis pank teenib laenamiselt võrreldes makstavate hoiuseintressidega) ja marginaalid on vähemalt kuni selle aasta kolmanda kvartalini surve all. Siis loodetakse, et Euroopa Keskpank peaks hakkama juba intressitõusu pidurdama.

«2023. on jätkuvalt väga keeruline aasta, kuid kõik viitab positiivsemale 2024. aastale,» ütles ühe Prantsusmaa panga juhatuse liige.

Kuid pikaajaliste fikseeritud laenude populaarsus pole kaugelt ka laenamisel ainus probleem. Prantsusmaal määrab keskpank, kui palju tohib pank maksimaalselt kodulaenuintressi võtta.

Selliste asjaolude tõttu oli euroala keskmine kodulaenuintress novembris 2,88 protsenti ja Prantsusmaal vaid 1,91 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles