/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/02/04/15118776t1hea19.jpg)
Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA-negatiivse väljavaatega.
Fitch kinnitas Eesti reitingu kõrgel tasemel negatiivse väljavaatega
Eesti reitingut toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse, usaldusväärne eelarvepoliitika koos madala võlakoormusega ja netolaenuandja positsioon, teatas rahandusministeerium laupäeval BNS-ile.
Agentuur prognoosib, et valitsussektori eelarvepuudujääk kasvab mulluselt 1,7 protsendilt sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2023. aastal 4,4 protsendini SKPst.
Üldine võlakoormus kasvab eelarvepuudujäägi ja nõrgema majanduskasvu tingimustes 2024. aastaks 23,3 protsendi tasemeni SKPst, jäädes endiselt oluliselt allapoole sama reitinguga riikide mediaanist ehk 48,5 protsendist.
Agentuur märgib, et võlakoormuse kasvu peatamine võib osutuda keeruliseks olukorras, kus kulud on kiirelt kasvamas ja võimalikud kasvuväljavaated nõrgenevad. Väikese ja avatud majandusega Eesti jaoks on madal võlakoormus agentuuri hinnangul oluline majandusšokkidega toimetulekuks.
Energiakriisi tõttu on agantuur korrigeerinud Eesti majanduskasvu ootusi, nende prognoosi kohaselt kahanes majandus 2022. aastal 0,5 protsenti ja tänavu langeb 0,4 protsenti. Majanduse taastumist ja kriisi leevenemist on Fitchi hinnangul oodata 2024. aastal ja siis prognoosib agentuur Eestile 3,6 protsendilist kasvu.
Majanduse halvenenud olud on hakanud kergitama töötuse määra, mis peaks 2023. aasta kokkuvõttes tõusma 6,4 protsendini. Agentuur märgib, et ettevõtete hinnangud tööjõuvajadusele on pigem pessimistlikud ja üha enam ettevõtteid pigem vähendab tööjõudu kui suurendab. Samas leevendab selline olukord palgakasvusurvet, mis järgnevatel kuudel aeglustub.
Inflatsiooni kasvu veavad peamiselt kasvanud energiakulud. Kuigi aasta lõpus on inflatsioon hakanud langema, on alusinflatsioon (millest on välja arvatud energia- ja toidukulud) jätkuvalt kõrge – 12,5 protsenti – ja liigub ülespoole. Kui uut energiahindade šokki ei tule, ootab agentuur inflatsiooni alanemist 2022. aasta 19,4 protsendilt 2023. aastal 9,2 protsendile ja 2024. aastal 3,5 protsendile.
Reitingu langetamiseni võivad viia kõrgem võlakoormuse kasv suhtena SKPsse, mis viitab püsivalt lõdvemale eelarvepoliitikale. Samuti šokid makromajanduses, näiteks energiapakkumise defitsiit, mis võib ohustada keskpikas plaanis majanduskasvu väljavaateid ja kahjustada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Veel ühe tegurina toob agentuur välja geopoliitiliste riskide olulise halvenemise.
Reitingu tõstmisele aitaks kaasa võlakoormuse kasvu stabiliseerumine suhtes SKPsse ning majanduse vastupanuvõime suurendamine energiadefitsiidi ja geopoliitiliste riskide suhtes.