/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/02/03/15117704t1h5081.jpg)
Euroopa Liidu liikmesriigid püüdsid reedel enne nädalavahetusel jõustuvat embargot jõuda leppeni hinnalae kehtestamises Vene naftatoodetele.
Euroopa Liit püüab Vene kütuste hinnalaes kokkuleppele jõuda
Meede on osa rahvusvahelisest jõupingutusest pitsitada Vene presidendi Vladimir Putini sõjaeelarvet ja võimet jätkata Ukraina-invasiooni.
EL kehtestas detsembris koos tööstusriikide ühendusega G7 embargo meritsi liikuvale Vene toornaftale ja seadis sellele hinnalae 60 dollarit barreli kohta.
Pühapäeval jõustub teine embargo, millega võetakse sihikule rafineeritud naftatooted nagu bensiin, diisel ja kütteõli.
EL ja G7 on leppinud kokku, et ka neile naftatoodetele kehtestatakse üleilmsetel turgudel hinnalagi.
Liikmesriigid peavad nüüd läbirääkimisi Euroopa Komisjoni ettepaneku üle seada kallimate toodete nagu diisel hinnalaeks 100 dollarit barreli kohta ja odavamete nagu kütteõli omaks 45 dollarit.
Balti riikidel on karmim positsioon
Diplomaatide sõnul on Poola ja Balti riigid võtnud sanktsioonide osas liikmesriikide seas kõige karmima positsiooni ja nõudnud hinnalae langetamist.
Hinnalae tase on aga tundlik küsimus, kuna Lääs ei taha Vene naftatooteid maailmaturult täielikult ära lõigata.
Kreml hoiatas reedel, et embargo Vene naftatoodetele viib globaalsed energiaturud veelgi enam tasakaalust välja.
«Loomulikult suurendab see rahvusvaheliste energiaturgude tasakaalutust, aga me rakendame meetmeid kaitsmaks oma huve sellega seotud riskide eest,» ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen hindas neljapäeval Kiievi-visiidil, et hinnalagi Vene toornaftale läheb Moskvale maksma 160 miljonit eurot päevas.