SEB: inflatsioon sunnib intresse veel tõstma

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman / Postimees / Scanpix

Värsked inflatsiooninumbrid kinnitavad, et keskpank peab selle kontrolli alla saamiseks intressitõusudega jätkama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Lõppeval nädalal oli majandusuudiste fookuses inflatsioon ja sellest johtuvad keskpankade otsused intressimäärade tõstmiseks. Alustades inflatsioonist, siis värskete andmete kohaselt tõusis euroala riikide keskmine hinnatase jaanuaris aastatagusega võrreldes 8,5 protsenti. Eelmise aasta detsembriga võrreldes tarbijahinnaindeks see-eest aga isegi pisut kahanes – 0,4 protsenti.

Inflatsiooni aeglustumist põhjustasid ennekõike varasemast soodsamad energiahinnad. Kui detsembris oli energia mullusega võrreldes keskmiselt 25 protsenti kallim, siis jaanuaris kujunes hinnaerinevuseks 17 protsenti. Endiselt teevad Euroopa tarbijatele meelehärmi aga kallid toiduained, mille hind on aastaga tõusnud 14 protsenti.

Kuigi inflatsioon on justkui näitamas esimesi märke taltumisest, siis majandusanalüütikuid see väike langus ei veena. Nimelt jäi alusinflatsioon ehk tarbijahinnaindeksi muutus volatiilsete energia ja toiduaineteta samale tasemele kui detsembris – 5,2 protsenti. Niivõrd suurt alusinflatsiooni pole euroalal mõõdetud kunagi varem, mis tähendab, et majanduses püsib endiselt tugev surve hindade tõstmiseks.

Eesti inflatsioon on endiselt väga kiire

Kui euroala keskmine inflatsioon oli jaanuaris 8,5 protsenti, siis Eestis tõusis hinnatase kaks korda kiiremas tempos – 18,8 protsenti. Sedavõrd kiire hinnatõus oli mõneti üllatav, sest detsembris piirdus hinnatõus 17,6 protsendiga. Täpsemad andmed tarbijahinnaindeksi kujunemise kohta avaldatakse peagi, ent võib oletada, et vähemalt osaliselt võis selle taga olla ka tarbijahinnaindeksi kaalude muutumine. Nimelt koosneb tarbijahinnaindeks ju kõiksugu kaupadest ja teenustest, mida majapidamised ostavad. Et eelmisel aastal kiirenesid enim energia- ja toiduainete hinnad, siis tõusis ka nende kulutuste osatähtsus keskmises tarbijakorvis.

Samas oli elektri hind Nord Pooli börsil jaanuaris aastatagusest lausa 30 protsenti ja TTF maagaasi hind Amsterdami börsil 13 protsenti odavam. Isegi kui madalam hind püsima jääb, siis võtab selle positiivse hinnamuutuse jõudmine tarbijateni läbi kaugkütte ja fikseeritud elektri- ja gaasipakettide aega.

Kindlasti soodustab hinnasurvet ka majanduse üsna soodne konjunktuur. Kuigi jaekaubanduse varasem kasv on vaibunud, siis on nõudlus endiselt veel tugev. Nädalavahetustel autodest ummistunud kaubanduskeskuste parklad ja viimseni täis restoranid annavad märku sellest, et olukord tööturul püsib hea. Sellistes tingimustes ei ole ettevõtetel raske ka hindu tõsta.

Energia võib jälle kallimaks minna

Võtmemängijaks järgnevate kuude inflatsiooninäitaja kujunemisel on energia. Üldiselt kipuvad analüütikud arvama, et praegune hinnatase on pigem soodne ja edaspidi võivad põhilised energiakandjad, nagu nafta ja maagaas, kallineda. Alustades maagaasist, siis hoolimata Vene gaasi puudumisest, on selle hind kahanenud Amsterdami börsil alla 60 euroni MWh.

Seda on põhjustanud kiire LNG-gaasi sissevool Euroopasse, tarbimise vähendamine ja oodatust soojem talv. Paradoksaalselt kipub aga soodne hind seniseid edusamme tagasi keerama, mõjutades tarbijaid seda uuesti ostma hakkama. Ilma ootamatute sündmusteta tundub küll ebatõenäoline, et maagaas uuesti varasemaid hinnatippe hakkaks püüdma. SEB prognoosi kohaselt kujuneb maagaasi keskmiseks hinnaks sel aastal 85 eurot MWh.

Sarnaselt maagaasiga on viimasel ajal olnud varasemast soodsam ka nafta, mille barrel on kaubelnud veidi üle 80 dollari juures. Siiani on nafta hinda all hoidnud Hiina ranged koroonapiirangud ja hirm globaalse majanduslanguse ees. Praeguseks on need tegurid aga muutumas, sest aina optimistlikumaid noote kõlab maailmamajanduse tuleviku osas ja ka Hiina on koroonaviiruse vastases võitluses valinud uue suuna. Seetõttu hakkab nafta hind tõusma, saavutades SEB prognoosi kohaselt 2023. aastal keskmise hinnataseme 110 dollarit barrelist.

Keskpangad jätkavad intressitõusudega

Et senised märgid inflatsiooni taandumisest pole olnud veenvad, siis ei jää keskpankadel üle muud, kui jätkata intressitõusudega. Lõppeval nädalal tegid seda ka kaks juhtivad keskpanka – USA föderaalreserv ja Euroopa keskpank – kellest esimene kergitas peamist intressimäära 0,25 ja teine 0,5 protsenti. Turgude jaoks ei tulnud need otsused muidugi üllatusena, sest keskpankurid olid oma plaanide kommunikeerimisel olnud väga selged juba varem.

Euroopa keskpank kinnitas seekordsel kohtumisel, et laeva tüüritakse senisel kursil ja järgmist 0,5 protsenti intressimäära kergitust on oodata juba märtsis. SEB prognoosi kohaselt jääb see küll viimaseks sedavõrd suureks tõusuks ja keskpankurite maikuusel kohtumisel piirdutakse 0,25 protsendi intressimäärade tõstmisega.

Nii kujuneks keskpanga hoiuseintressimääraks 3,25 protsenti, mis ennustab kõige paremini ka tavatarbija jaoks olulist euribori määra. Usutavasti saab sellest punkt, kus keskpank peatub, sest inflatsiooni allasurumise kõrval on oluline silmas pidada, et Euroopa majandust päris ära ei lämmatataks.