Madis Müller: intresside tõstmine jätkub kiire hinnakasvu pidurdamiseks
3. veebruar 2023, 12:31
Eesti Panga president Madis Müller kirjutab värskes blogiartiklis, et lisaks eilsele 0,5 protsendi suurusele intressitõusule tõstab nõukogu märtsis tõenäoliselt intressimäärasid veel sama palju.
Mülleri sõnul tekitavad kiirest hinnatõusust rääkides muret märgid sellest, et püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon ei näita vaibumise märke.
Püsivamat survet hindade tõusuks saab analüüsida, vaadates mitte üksnes inflatsiooni koondnumbrit, vaid jättes kõrvale energia, toidukaupade ja muude eriti kõikuvate hindadega toodete ja teenuste hinnamuutused. Alusinflatsiooni näitaja on euroalal püsinud stabiilselt üle 5 protsendi juba viimased neli kuud ning ei alanenud ka jaanuaris.
Selle nädala ja märtsi intressitõusud on vajalikud selleks, et murda liiga kiire hinnatõusu selgroog ning saada jagu loomult püsivamatest survetest, mis siiani hinnataset kergitavad. Liiga vara ja liiga riskantne on eeldada, et majanduse aeglustumine toob iseenesest kaasa ka hinnatõusu raugemise.
Peamised kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid on muutumas nii euroalal kui ka Eestis. Kui eelmisel aastal mõjutas üldist hinnatõusu eelkõige energia kallinemine, siis nüüd on esiplaanile kerkinud toiduainete ning muude kaupade ja teenuste hinnatõus. Üldine hinnatase on Eestis juba alates eelmise aasta augustist olnud üsnagi stabiilne.
Hinnatõus aeglustub lähikuudel
Lähikuudel võib siiski Eestis oodata hinnatõusu järk-järgulist aeglustumist, seda suuresti tänu sellele, et võrdlusbaasiks olevad eelmise aasta hinnad kerkisid kiiresti just eelmise aasta esimese pooles.
Kodulaenu võtnud Eesti inimeste jaoks, kes peavad hakkama saama senisest suuremate igakuiste laenumaksetega, on tähtis, et hinnatõus aeglustuks ja majandus pöörduks tagasi stabiilsemale kasvurajale. Mülleri sõnul võib see kõlada vastuoluliselt, kuid praegune rangem rahapoliitika (ehk kõrgem intressimäär) aitab vältida märksa suuremaid laenumakseid tulevikus. Kui keskpangad praegu ebaleksid intressimäärade tõstmisel, tuleks neid hiljem tõenäoliselt kergitada veelgi kõrgemale, et hinnatõus kontrolli alla saada.
Majanduse stabiliseerumine loob võimaluse ka inimeste sissetulekute edaspidiseks kasvuks. Kuna pangad on Eestis viimastel aastatel olnud laene andes vajalikul määral konservatiivsed, ei ole põhjust muretseda, et inimesed intressimäära tõustes laenumaksetega hätta jääksid. Määravam on siin kindlasti töökoha ja püsiva sissetuleku säilimine.