Swedbank: keskpank lähiajal enam ilmselt intressi ei tõsta

Swedbank Foto: Ints Kalnins / Reuters / Scanpix

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul oli Euroopa Keskpanga (ECB) 0,5-protsendipunktine intressimäärade tõstmine ootuspärane, ent arvestades seda, et inflatsioon aeglustub ning euroala majanduskasvu prognoosiks on sellel aastal vaid 0,2 protsenti, siis keskpank aasta teisel poolel enam intressimäärasid ilmselt ei tõsta.

«Sarnane on ka turgude konsensuslik ootus. Nõrgem majanduskasv tähendab ka väiksemat nõudlust, mis omakorda piirab hinnakasvu. Tegelikult on euroala keskmine hinnanguline neutraalne intressimäär ehk selline intressimäär, mis ei stimuleeri ega pidurda majanduskasvu, juba 2 protsendi juures või isegi alla selle,» lisas Mertsina.

Ökonomisti sõnul peaks täiendava efekti inflatsiooni pidurdamisele andma Euroopa Keskpanga bilansimahu vähendamine ehk majanduses ringluses oleva raha vähendamine. «Nii kärbitakse märtsist kuni juuni lõpuni keskpanga varaostukavaga soetatud 5 triljoni euro suurust võlakirjaportfelli 15 miljardi euro võrra kuus. Aasta teisel poolel võidakse seda summat suurendada. Samas ei ole bilansimahu vähendamine keskpanga peamine rahapoliitiline instrument, millega inflatsiooni pidurdada. Peamisteks instrumentideks on ikkagi intressimäärad,» märkis Mertsina.

Kuigi euroala põhiinflatsioon on aeglustunud juba kolm kuud järjest ja jõudis jaanuaris esialgsete arvestuste järgi 8,5 protsendile, on selle taga peamiselt energiahindade langus. «Ilma energiata jaanuaris inflatsiooni kiirenemine jätkus. Energiahinnad ei ole veel täiel määral kõikidesse kaupadesse ja teenustesse jõudnud. Madalamatel energiahindadel on aga üha väiksem mõju majandusele. See peaks hakkama baasinflatsiooni pidurdama,» ütles ta.

Nõrk dollar tõstis hindu

Eelmisel aastal muutis Mertsina sõnul nõrk euro dollari suhtes imporditud kaubad, sealhulgas energia, kallimaks. «Sel aastal euro küll tugevneb, kuid peaks jääma ikkagi dollari suhtes pikaajalisest keskmisest nõrgemaks. Kuna Swedbanki prognoosi järgi jõuab euroala inflatsioon Euroopa Keskpanga rahapoliitilise eesmärgini ehk 2 protsendini selle aasta lõpus, annab see keskpangale võimaluse järgmisel aastal intressimäärasid langetama hakata. Nii peaks meie hinnangul Euroopa Keskpank oma hoiuse püsivõimaluse intressimäära viima järgmise aasta lõpuks 1,75 protsendini,» ütles Mertsina.

Ta lisas, et Eesti inflatsioon väheneb Swedbanki prognoosi järgi küll eelmise aasta 19 protsendilt sel aastal 9 protsendile, kuid neljandas kvartalis peaks hinnakasv olema ligi 6 protsenti.

«Muidugi võib arvestada riskiga, et euroala majandus kasvab oodatust rohkem ja hinnasurved on tugevamad, mis võiks kaasa tuua juunis veel ühe intressimäärade tõstmise,» tõi ökonomist välja.

Euribor võib tõusta nelja protsendini

Praegused maagaasi futuurid näitavad tema sõnul küll kogu aasta jooksul suhteliselt madalaid hindasid, ent ei saa väita, et Euroopas on energiakriis läbi ja piisav energiaga varustatus on tagatud. «Samuti võib Hiina majanduse avamine suurendada nõudlust oodatust rohkem ja koos sellega tõsta erinevate toorainete ja energia hindu. Sel juhul peaksid keskpangad inflatsiooni pidurdamiseks intressimäärasid võib-olla rohkem tõstma. See pole aga praegu meie põhistsenaariumis,» lisas ta.

Mertsina sõnul võib kuue kuu euribor tõusta ka nelja protsendi lähedale. «Euribor on Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise ootuses kiiresti tõusnud – kuue kuu euribor on kerkinud juba üle 3 protsendi. Kolme kuu euribori futuuride järgi võib see turuintressimäär tõusta käesoleva aasta septembriks ligi 3,6 protsendini ning hakata seejärel tasapisi langema. Kuna kuue kuu euribor on kolme kuu omast ligi 0,5 protsendipunkti kõrgemal, võib see turuintressimäär tõusta isegi veidi üle 4 protsendi,» nentis ta ning lisas, et iga 0,5-protsendipunktine euribori tõus kergitab keskmise uue eluasemelaenu tagasimakset kuus ligi 30 eurot. Sügisel, kui euribor taanduma hakkab, mõjutab see laenukliente aga kuuekuulise viivitusega.