Piima hinna langus maailmaturul toob Eestis tootjatele kahjumid

Piim Prisma poeletil. Pilt on illustratiivne. Foto: Madis Veltman / Scanpix

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teatel on eksporti minevate piimatoodete ja toorpiima kokkuostu hinna kiire langemine Euroopa ja maailma turgudel pannud Eesti piimatootjad ja piimatööstused raskesse olukorda. 

Valio ASi tegevjuht Maido Solovjov ütles olukorda kommenteerides, et nende peale, kes farmidele vähe maksavad, on farmipidajad pahased ja kes maksavad endiselt kõrget hinda, teenivad suurt kahjumit.

Veel sügisel oli toorpiima kokkuostu hind tõusnud tavatult kõrgele, küündides paiguti lausa 60 sendini liitrilt. Nüüd on kokkuostuhinnad veerenud allamäge ja mõned piimatööstused on seadnud piimatootjad olukorra ette, kus liitri piima eest makstakse ainult 40 senti, teatas koda.

Solovjov märkis, et hinnalanguse taga võib põhjusi olla mitu, näiteks on toimunud ületootmine ja kui enne oli kõigest puudu, siis nüüd on kõik üle. Samuti ei tule tarbija hinnale järele. Praegu peab Valio piimafarmidega läbirääkimisi, et turu hinnatasemega vähegi kaasas käia. «Meil on piimahind seotud Euroopa indeksiga, see hoiab hinda mõnda aega üleval ja viib meid konkurentsist välja. Töötame täna suure kahjumiga,» nentis Solovjov.

«Need on turumajanduse viljad, midagi muud ei oska öelda,» lisas ta. Tema sõnul aitab olukorrast välja tulla ainult see, kui kõik pooled on valmis kompromisse tegema, nii täna kui tulevikus. «Turumajandus on armutu. Seda hinda, mis turg annab, sellega peab arvestama, siin reguleerida või käsu korras midagi muuta ei saa,» tõdes Valio tegevjuht.

Nordic Milk OÜ tegevjuhi Ülo Kivine hinnangul on piimanduses toimuv mõneti võrreldav energiamajanduses toimuvaga, kus hinnad nii-öelda «joosti» kiiresti üles, kuid turg jahtus mõne kuuga ja seda lõplikult vastu ei võtnudki. Kindlasti on tema hinnangul mõlemal puhul taustaks ka erinevad spekulatsioonid.

Turg muutub ajalise nihkega

«Piimandusturg on lisaks hästi suure inertsiga ja muutused toimuvad mitmete kuude nihkega. Nordic Milki jaoks on toorpiima hind tõusnud nüüdseks 24 kuud järjest ehk kaks aastat. Meie jaoks tähendab see seda, et näiteks möödunud aastal maksime toorpiima eest üle 20 miljoni euro rohkem kui 2021. aastal,» tõi Kivine välja. Piima hind on seejuures tema sõnul tõusnud palju kiiremini, kui ettevõte on suutnud tõsta oma toodete hindu.

«Meie jaoks teeb olukorra keeruliseks see, et me veel mitu kuud maksame piima eest ülikõrget Euroopa indeksiga reguleeritud hinda, kui samal ajal on eksportturgudele minevate mahutoodete hinnad tugevalt kukkunud,» lisas ta.

Kivine selgitas, et toorpiima hind ongi suures osas see, mis nende toodetele hinna loob. «See on minu jaoks enneolematu, et täna, veebruarikuus on Eestis erinevate tööstuste makstava piimahinna vahe väga suur. Ehk need, kes maksavad kuupõhist hinda, suudavad kiiremini viia hinnad vastavusse põllumehele makstava piimarahaga, erinevalt nendest, kelle lepingud on seotud Euroopa piimahinna indeksiga,» märkis ta. «Olukord on täiesti uudne – kui vanasti võis hinnavahe olla 10 või 20 eurot tonni kohta, siis sellist hinnavahet nagu praegu, pole keegi varem kogenud. Piima hind hakkab kukkuma ja stabiliseerub siis, kui on saavutanud vastavuse turuga,» ennustas Nordic Milki juht.

Hinnalangetuse kokkulepet pole sõlmitud

Urmas Põlluaas, kes müüb Kuivajõe farmi piima Nordic Milkile, ütles, et hinnalangetuse kokkulepet pole temaga veel sõlmitud. «Piimatööstuste olukord on selline nagu on, eks seda tuleb mõista ja mingi kompromiss on vaja siin leida,» nõustus Põlluaas.

«Piimafarmi pidamine on investeeringumahukas ettevõtmine. Mul oli just plaan välja vahetada traktorid, mis olid töötanud 13 000 tundi ja rohkemgi, muidu üks hetk ütlevad need üles. Lisaks oleks vaja lauda ümbrus korrastada ja rohkem investeerida. Eelmisel aastal võtsime laenu, et ära elada – see pole ka normaalne. Kui nüüd tuleb ka sama tee läbi käia, siis see pole lõppude lõpuks normaalne. Tuleb hakata sellistele asjadele mõtlema, et kas on lõputu õudus või õudne lõpp,» rääkis ta.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Ants Noodi sõnul on praeguses hinnasurve olukorras oht importtoodete osakaalu suurenemiseks.