Uuring: ettevõtted ei suuda palka tõsta ja reaalpalk väheneb järsult

Eestis mitmendat aastat kestev majanduslangus ja kasvav elukallidus on kaasa toonud selle, et inimestel on järjest raskem oma igapäevaste kulutustega hakkama saada. Foto: Unsplash

Ülikiire inflatsioon mõjutab otseselt etevõtete võimekust investeerida ja töötajate palku tõsta, selgus tööturu uuringute ja konsultatsioonifirma  Figure Baltic Advisory uuringust.  Palgasurve on aga jätkuv ning üle poolte uuringus osalenud ettevõtetest plaanib töötajate arvu kasvatada. 

Planeeritud keskmine palgakasv on kõigis Balti riikides tänavu sarnasel tasemel, kuid kavandatud muutused ei kata isegi poolt ülikiirest hinnakasvust, mis tähendab, et inimeste reaalpalk väheneb ka 2023. aastal oluliselt, teatas uuringufirma. 

«Seni oleme mitmel järjestikusel aastal näinud inflatsioonist kiiremat palgakasvu. Uus olukord avaldab tugevat negatiivset mõju kodumajapidamiste ostujõule, mis omakorda mõjutab taas ettevõtete paindlikkust keerulistes oludes manööverdada,» nentis uurimis- ja juhtimiskonsultatsioonifirma Figure Baltic Advisory partner Irja Rae.

Suurimat palgakasvu plaanivad ettevõtted Leedus ja Eestis IT-sektoris, Lätis aga tootmissektoris. Palgasurve on ettevõtete hinnangul Lätis ja Leedus kõige tuntavam sinikraede seas, Eestis aga spetsialistide hulgas.

Eesti on suurim digitaliseerija

Kui kõigis kolmes Balti riigis plaanib ligikaudu kolmandik ettevõtetest suuremaid investeeringuid seadmetesse ja tehnilistesse lahendustesse, siis tegevuste digitaliseerimisse suhtutakse riigiti erinevalt. Kui Eestis kavatseb 28% ettevõtetest uuel aastal tegevuste digitaliseerimisse investeerida, siis Lätis 24% ja Leedus kõigest 10%.

Kui vaadata tagasi lõppenud majandusaastale, siis oma eesmärgid täitsid või neid ületasid 51% Läti ettevõtetest, 42% Eesti ettevõtetest ja 34% Leedu ettevõtetest.

2023. aasta väljavaadete osas olid Läti ja Leedu ettevõtted Eesti omadest optimistlikumad – umbes kaks kolmandikku uuringus osalenutest ootab, et uus majandusaasta ei ole vähemalt eelmisest halvem. Eestis on positiivselt tulevikku vaatavaid ettevõtteid ligikaudu 10 protsendipunkti võrra vähem, ütles Rae.

Uusi töötajaid plaanib värvata üle poole ettevõtetest kõigis kolmes riigis, ent mitmetes sektorites on tunda kvalifitseeritud tööjõu puudust. Samal ajal on majandussurutise ja Ukraina sõja jätkumise tulemusena vaikselt kasvamas ka töötute arv.

Peaaegu pooled uuringus osalejatest on alates COVID-19 pandeemia puhkemisest muutnud töökorralduse põhimõtteid, võimaldades töötajatel suuremal või vähemal määral tegutseda kodukontorites. «Ligikaudu sama suur osa uuringus osalenud ettevõtete esindajatest kinnitab, et ühtsustunne on kodukontoris töötamisega vähenenud. Ettevõtted plaanivad erinevaid tegevusi selle tendentsi pidurdamiseks ja ühtsustunde kasvatamiseks. Siiski ei näe suurem osa organisatsioonidest 2023. aastal ette mingeid muutusi seoses kontoripindade kasutamisega,» sõnas Rae.