/nginx/o/2011/03/09/533975t1h2aa4.jpg)
Suurem osa tänasele Postimehe gallupile vastanud lugejaist kinnitas, et nende kodu saab soojaks köetud tänu puidule või turbale.
Suurem osa tänasele Postimehe gallupile vastanud lugejaist kinnitas, et nende kodu saab soojaks köetud tänu puidule või turbale.
Küsimusele, milline kütteliik kütab nende kodud soojaks, vastas 58,1 protsenti lugejaist, et selleks on puit või turvas.
18,7 protsendil vastanuist on selleks gaasiküte, 13,3 protsendil elekter, 4,2 protsendil kütteõli, 4 protsendil maasoojus ning 17 protsendil põlvkiviõli.
Kokku vastas tänasele gallupiküsimusele üle 2500 lugeja.
Ajakirjanik Sulev Valner kirjutas laupäevases Postimehes, et kaugkütte kulu röövib enamiku kortermajades elavate perede rahakotist suuri summasid ning seda olenemata elukohast.
Konkurentsiameti energeetika- ja veeteenistuse juhataja Külli Haab rõhutas, et peamine põhjus, miks soojuse hinnad erinevad, on kütmise viisis.