USA ja Euroopa hakkavad inflatsiooni vastu võitlemiseks kasutama uut taktikat

Sularaha Foto: Eero Vabamägi / Scanpix

Maailma suurimate keskpankade esindajad teevad oma esimesi 2023. aasta istungeid. Kuigi USA Föderaalreservi Süsteem (FRS) ja Euroopa Keskpank (EKP) on alates sügise algusest hoidnud intressimäärade tõstmise tempo sama, siis võib pankade esindajate teadete ja finantsturgude prognooside kohaselt see dünaamika alates veebruarist muutuda.

CBL Asset Managementi teatel näitavad viimased prognoosid, et FRS võib veebruari alguses dollari kurssi tõsta 0,25 protsendipunkti võrra, vähendades seega varasemat kursitõusu detsembri 0,50 protsendipunktilt. Samal ajal võib EKP säilitada oma varasema tempo ja jätkata euro intressimäärade tõstmist 0,50 protsendipunkti võrra. See tähendab, et EKP hoiuseintress võib veebruaris jõuda 2,5 protsendini, refinantseerimismäär aga tõusta kolme protsendi lähedale.

Kus võiksid USA ja Euroopa intressimäärad peatuda?

Lähitulevikus võib seega EKP säilitada agressiivsema hoiaku kui FRS. Futuuride turu prognooside kohaselt võib dollari kurss jõuda peagi oma kõrgeimale tasemele, umbes 4,75 kuni 5 protsendi tasemele (praegu: 4,25–4,50 protsenti).

Võttes arvesse EKP agressiivsemat väljavaadet on ka finantsturgude osalised hakanud tänavu ennustama kõrgemaid eurokursse. Vastupidi, intressimäärade pikemaajaline vaade ei ole oluliselt muutunud, eeldades, et järgmise kahe-kolme aasta jooksul stabiliseeruvad EKP baasintressid ja seega ka kolme kuu euribor 2,5 protsendi tasemel, kusjuures kuue kuu euribor veidi kõrgemal. Nendel tasemetel jäävad intressimäärad tõenäoliselt jätkuvalt majandustegevust piirama. Seetõttu ei saa välistada, et pikemas perspektiivis liiguvad intressimäärad oma neutraalsele tasemele lähemale, mis ei kiirendaks ega piiraks kasvu. EKP arvutuste kohaselt oleks see umbes 2 protsenti või veidi alla selle. Samas võime nullprotsendimäärad esialgu unustada. Nende juurde tagasipöördumine tähendaks eurotsoonis tõsist kriisi, mida praegu silmapiiril ei ole.

Kuidas seletada Euroopa agressiivset lähenemist?

Miks jätkab EKP intressimäärade agressiivset tõstmist, kui eurotsooni inflatsiooni peamised tõukejõud – ressursihinnad – on viimastel kuudel langenud sõjaeelsele tasemele? Rekordiliselt kõrge alusinflatsioon – hinnatõus ilma volatiilsete energia- ja toiduainehindade muutumiseta – on tegur, mis paneb EKPd ebamugavust tundma ja takistab neil gaasipedaali vabastamast. 2022. aasta lõpus ulatus eurotsooni alusinflatsioon 5,2 protsendini. See arv kajastab endiselt osaliselt varasemat ressursihindade tõusu, mis mõjutas nii teenuste hindu kui ka tootmiskulusid. Nendele rekorditele vaatamata ei ole eurotsooni inflatsiooniootused kõrged. Mõõduka palgatõusu järgi otsustades ei ole ka kahjustav inflatsioonitorm paigas. Kõrge inflatsiooniga keskkonnas võib see aga kiiresti muutuda, mistõttu on EKP ettevaatlik rahapoliitika ohjade liiga vara lõdvaks laskmise suhtes.

Teine ja sama oluline tegur EKP jaoks on euro. EKP agressiivsem retoorika võrreldes kolleegidega Atlandi ookeani taga tugevdab muu hulgas eurovaluutat. Pärast eelmise aasta sügisel dollarist allapoole langemist tõusis euro väärtus dollariga võrreldes viimase kolme kuu jooksul enam kui 10 protsenti. Kuigi see on eksportijate jaoks negatiivne, aitab tugev euro EKP-l võidelda inflatsiooniga, kuna see vähendab survet ressursside hindadele, mis on tavaliselt dollarites. Kuna euro väärtus tõuseb, muutuvad toorained ja muud importkaubad euro mõistes suhteliselt odavamaks.

Balti riigid tunnevad jätkuvalt survet

Igal EKP intressimäära tõstmisel euribori kaudu on vältimatu mõju kõigile Eesti ja teiste Balti riikide laenuvõtjatele, kellel on muutuv intressimäär. Euribori intressimäärad sisaldavad üldjuhul juba EKP veebruari intressitõusu. Kolme kuu euribor on 2,5 protsendi lähedal, kuue kuu euribor aga 3 protsendi ringis. Veebruaris oodatav 0,5 protsendipunktine euro intressimäära tõus tõstab eluasemelaenu igakuised maksed keskmiselt mitmelt protsendipunktilt kuni viie protsendini kuumakse summast, olenevalt hüpoteegi tingimustest ja tagasimaksegraafikust. Näiteks 50 000 euro suuruse laenu puhul suureneks kuumakse umbes 10–15 eurot kuus.

CBL Asset Management

Citadele panga tütarettevõte IPAS CBL Asset Management on üks Baltimaade juhtivaid ja kogenumaid finantsvarade haldamisega tegelevaid ettevõtteid, kus tegutsevad ülemaailmselt tunnustatud investeerimisfondide juhid. Ettevõte on investeerimisportfelle hallanud juba alates 2002. aastast.