/nginx/o/2016/06/15/5513289t1h4734.jpg)
Värske uuring näitas, et pea aasta pärast väljakuulutatud taandumist Venemaa turult ei ole enamik suuremaid ettevõtteid oma lubadust teoks teinud. Trikitatakse ja kantakse ettevõtte vara maha raamatupidamislikult, et see olude muutudes taas üles võtta.
Pärast seda, kui Venemaa väed aasta tagasi veebruaris Ukrainasse tungisid, teatasid G7 ja Euroopa Liidu riikide suuremad ettevõtted plaanist Venemaal oma äritegevus lõpetada.
Šveitsi St. Galleni ülikooli värskest uuringust aga selgus, et aasta lõpuks olid väga vähesed selle lubaduse täielikult täitnud, vahendas CNBC.
Jaanuari alguses avaldatud aruanne vaatles 2405 tütarettevõtet, mis kuulusid sõjalise sissetungi algul Venemaal tegutsevatele 1404 ELi ja G7 ettevõttele. 2022. aasta novembriks oli vähem kui üheksa protsenti neist ettevõtetest loovutanud vähemalt ühe Venemaal asuva tütarettevõtte. Uurimisrühm märkis, et need loovutamismäärad ei muutunud 2022. aasta neljandas kvartalis peaaegu üldse.
«Venemaal aktsiaosalusega ELi ja G7 ettevõtete kinnitatud väljumised Vene turult moodustavad 6,5 protsenti kõigi Venemaal aktiivse äritegevusega ELi ja G7 ettevõtete maksueelsest kogukasumist, 8,6 protsenti materiaalsest põhivarast, 8,6 protsenti kogu varadest, 10,4 protsenti tegevustulust ja 15,3 protsenti kogu töötajatest,» kirjutasid professorid Simon Evenett ja Niccolo Pisani. «See näitab, et lahkusid ettevõtted, kellel oli seal madalam kasumlikkus ja suuremad tööjõukulud kui Venemaale jäänud ettevõtetel.»
Evenett ja Pisani märkisid, et Venemaalt on lahkunud rohkem USA ettevõtteid kui ELi ja Jaapani omi. Aruande järgi müüdi eelmise aasta lõpuks vähem kui 18 protsenti Venemaal tegutsevatest USA tütarettevõtetest, 15 protsenti Jaapani ettevõtetest ja vaid 8,3 protsenti ELi ettevõtetest.
Venemaale jäänud ELi ja G7 ettevõtetest 19,5 protsenti kuulusid sakslastele, 12,4 protsenti ameeriklastele ja seitse protsenti jaapanlastele.
«Need teadmised seavad kahtluse alla Lääne ettevõtete valmisoleku siduda end lahti majandusest, mida nende riikide valitsused näevad geopoliitilise rivaalina,» kirjutasid Evenett ja Pisani. «See uuring on reaalsuskontroll narratiivile, mille järgi riikliku julgeolekuga seotud mured ja geopoliitika viivad globaliseerumise lõdvenemiseni.»
Barclays rõhutas 20. jaanuaril avaldatud ülevaates Euroopa mahajääja staatust Venemaalt ettevõtete väljatõmbamisel.
Briti laenuandja Euroopa analüütikud ütlesid, et kuigi enamik nende vaadatud ettevõtteid on lubanud Venemaalt lahkuda – vastuseks survele ja sanktsioonide ähvardusele –, on vähestel õnnestunud seda seni teha. Erinevad ettevõtted ütlesid Barclaysile, et täielikuks lõpetamiseks on palju väljakutseid.
«Lisaks selguse puudumisele selle kohta, mis on vara väärtus, on potentsiaalsete ostjate nimekiri lühike ja sanktsioonidest vabastatud potentsiaalsete ostjate nimekiri veelgi lühem,» märkisid Barclaysi analüütikud. «Samuti on tehtud ettepanekuid Venemaalt lahkuvate ettevõtete varad (sh intellektuaalomand) natsionaliseerida.»
Barclays soovitas, et kuna konflikti lõppu pole näha, tuleb lahendada lubaduste ja tegelikkuse vaheline ebakõla ning see sunnib ettevõtteid tegema raskeid otsuseid.
«Kui Venemaalt lahkumine õiglase hinna eest on väga keeruline, kui mitte lausa võimatu, siis ettevõtete ees on valik, kas lahkuda ebaõiglase hinnaga, või üldse ilma igasuguse hinnata, või jääda Venemaale,» ütlesid analüütikud.
«Tundub, et vähesed kommentaatorid peavad konflikti lõppu lähiajal tõenäoliseks ja me kahtlustame, et surve lahkumislubaduste täitmiseks ettevõtetele võib aja jooksul kasvada,» leidsid analüütikud.
Nad lisasid, et ettevõtetele, kes on reklaami peatanud ja tootesortimenti vähendanud, kuid kavatsevad siiski Venemaale jääda, esitavad laiemad huvirühmad ja karmistuvad sanktsioonid üha suurema väljakutse.
Selliste ettevõtete näitena nimetas Barclays CCHd, Henkelit, Philip Morris Internationali, JDE Peet’si ja Carlsbergi.
Henkel on korduvalt teatanud oma kavatsusest Venemaalt lahkuda ja selgitanud investoritele lahkumise tõenäolist mõju, sest umbes viis protsenti müügist ja kümme protsenti intresside ja maksude eelsest kasumist (EBIT) pärineb Venemaalt. Barclaysi prognoosid eeldavad, et Henkel pärast 2023. aastat enam Venemaale ei panusta.
Barclaysi Euroopa üksuse alla kuuluvast 29 esmatarbekaupade ettevõttest on 15 võtnud kohustuse Venemaalt lahkuda, kuid Barclaysi analüütikud teavad vaid kuut juhust, kus see on ka tegelikult teoks saanud.
Henkel, CCH, Carlsberg, JDE Peet’s and PMI ei vastanud CNBC kommenataaripalvele.
Möödunud nädalal avaldatud Ühendkuningriigi mõttekoja aruandes rõhutati, et mõned maailma suurimad ettevõtted on oma plaanidest teatanud varade mahakandmise, mitte mahamüümise näol, tehes seeläbi Venemaa lahkumise teoks raamatupidamislikult.
«Paljud arvavad, et kui midagi maha kantakse, siis seda enam ei ole. Allahindamine või mahakandmine tähendab lihtsalt seda, et omanik on määranud varale madalama või nullväärtuse. See on paberväärtus, mida saab iga hetk omaniku kapriisi järgi taas muuta,» ütles Londonis asuv ühinemis- ja ülevõtmiskonsultant Mark Dixon, kes asutas veebruaris pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse mõttekoja Moral Ratings Agency.
«Kui ettevõte venitab piisavalt kaua ega lahku Venemaalt, siis saab ta väärtuse üle kirjutada siis, kui olukord maailmas muutub.»
/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)