/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/14/15023247t1hfe5e.jpg)
LHV panga majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul pole Eestis nii pikalt kestvat jaekaubanduse mahu langustrendi viimase kümne aasta jooksul olnud.
Jaekaubanduse kümne aasta pikim langustrend jätkub
«Võrreldes 2021. aastaga suurenes jaekaubandusettevõtete tulu püsivhindades 2020. aastal küll 2 protsenti, kuid jaekaubanduse mahu üldise trendi suund oli alates möödunud aasta aprillist järjekindlalt allapoole. Ja seda vaatamata isegi suvel suhteliselt kõrgel suvisele müükide tasemele. Sellist üheksa kuu pikkust allapoole suunaga trendi pole meil viimase kümne aasta jooksul jaekaubanduses kunagi ette tulnud. Seda ei juhtunud isegi pandeemia päevil kui jaekaubandus, nagu ka muu elu, tugevalt häiritud oli,» ütles Vitsur BNS-ile.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2022. aastal kokku 10,5 miljardit eurot ning võrreldes 2021. aastaga suurenes müügitulu püsivhindades 2 protsenti. Ameti teatel suurenes kõige enam, 12 protsenti, müügitulu 2022. aastal mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, tööstuskaupade kauplustes oli kasv 3 protsenti. Müügitulu vähenes aga 3 protsenti toidukaupade kauplustes.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli eelmise aasta detsembris 996 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aasta detsembriga vähenes müügitulu 7 protsenti. Müügitulu langust mõjutasid detsembris enim tööstuskaupade kauplused, kus müük vähenes aastaga 11 protsenti. Müügitulu vähenes enamikul tegevusaladel, vaid apteekide ja kosmeetikatarvete kauplustes kasvas müük 7 protsenti.
Vitsur prognoosib lähiajaks langustrendi jätku. «Nüüd on karta, et kuigi tarbija möödunud aasta kokkuvõttes suutis tarbimistaset hoida ja isegi suurendada, on head ajad selleks korraks möödas. Kasutasime ju möödunud ajal tarbimise hoidmiseks ära mingi osa oma vabadest säästudest,» märkis ta ja lisas, et möödunud aasta lõpus hakkas tarbimisele mõju avaldama ka Euribori tõus.
«Kuigi selleks aastaks ootame poole väiksemat hindade kallinemist kui möödunud aastal ja palgakasvu jätkumist, siis suurenevad liisingu ja laenumaksed olukorras, kus paljudel vabad säästud juba ära kasutatud on jaekaubandusel reaaltingimustes kasvada ei lase. Kokkuvõttes võibki öelda, et möödunudaastane jaekaubanduse kasv oli pigem emotsionaalne kui tegelikule majanduslikule olukorrale tuginev. Aga sellel aastal jaekaubandusel sellist emotsionaalset tuge kuskilt leida ei ole ja valitsema jääb majanduslik reaalsus,» nentis Vitsur.