Pühad ei suutnud peatada jaekaubanduse müügimahu vähenemist

PM Majandus
Copy
Väheneva ostujõu tingimustes muutuvad sooduskampaaniad järjest olulisemaks. Pildil Hullud päevad Stockmannis.
Väheneva ostujõu tingimustes muutuvad sooduskampaaniad järjest olulisemaks. Pildil Hullud päevad Stockmannis. Foto: Liis Treimann

Kuigi eelmisel aastal suurenes inflatsiooniga kohandatud jaekaubandusettevõtete müügimaht kaks protsenti, oli pilt aasta jooksul väga erinev – esimesel poolaastal suurenes see seitse protsenti, kuid teisel poolel vähenes ligi kolm protsenti.

Nii oli statistikaameti värskete andmete põhjal detsembris jaekaubandusettevõtete müügimaht seitse protsenti väiksem kui aasta tagasi. Müügimahu languse süvenemist jaekaubanduses näitasid ka Swedbanki kaardimaksed.

Swedbanki jaanuari kolme esimese nädala kaardimaksed viitavad küll tõenäoliselt jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemise jätkumisele, kuid see langus pidurdus järsult. Jaekaubanduse müügimahu languse taga oli koos kõrge inflatsiooniga majapidamiste ostujõu vähenemine. Samas suurendas hinnakasv jaekaubandusettevõtete käivet eelmisel aastal 18 ja detsembris 10 protsenti.

Madala sissetulekuga inimesed ei suuda enam säästa

Majapidamiste kindlustunne küll läinud sügisel veidi paranes, kuid oli jätkuvalt väga nõrk. Eriti tuntakse muret perede finantsolukorra ja töökaotuse pärast alanud aastal. Kindlustunne kestvuskaupade ostmiseks on vähenenud, kuid see kukkumine ei ole suur ja on umbes samal tasemel nagu viis aastat tagasi ehk 2017. aasta lõpus.

Samas on hinnakasvu ootused veidi allapoole liikunud. Inflatsioon mõjutab aga kõrgema ja madalama sissetulekuga inimesi ja nende kindlustunnet erinevalt. Detsembris arvas 29 protsenti kõige madalama sissetuleku grupi inimestest, et nende pere majandusolukord on eesoleva aasta jooksul palju halvem. Kõige kõrgemas sissetuleku grupis arvas nii vaid seitse protsenti vastanutest.

Oma pere majandusolukorra paranemist ootas kõrgeimas tulugrupis oluliselt suurem osakaal vastanuid kui madalaimas tulugrupis. Kõrgemates tulugruppides on säästmisvõimalused oluliselt paremad kui madalamates.

Majapidamiste hoiused on küll jätkuvalt tublisti üle pandeemiaeelse (2015–2019) trendi, kuid eelmise aasta lõpus hakkasid need tasapisi vähenema. Seega kasutavad inimesed tarbimiseks ja investeeringuteks säästusid. Vaatamata hoiuste vähenemisele, on nende maht jätkuvalt oluline lisa eratarbimisele. Samas on hoiused koondunud rohkem suuremate säästudega ja tõenäoliselt ka kõrgemate sissetulekutega inimeste kätte.

Palgakasv kiireneb ja töötus süveneb

Suur osa inimestest elab palgapäevast palgapäevani ehk kuu lõpuks neil hoiuseid alles ei jää. See määrab paljuski ka hoiuste kasutamise. Kuigi eraisikutel oli detsembris hoiuseid veidi üle 11 miljardi euro, mis on 1,4 miljardit üle pandeemiaeelse trendi, siis ei maksa oodata, et seda hakatakse kasutama peamiselt jaekaubanduses. Suuremate hoiustega kliendid suunavad oma raha rohkem pigem varadesse, reisimisse, autodesse ja kallimatesse kestvuskaupadesse.

Palgakasv püsib sel aastal kvalifitseeritud töötajate puuduse, kõrgema alampalga, avaliku sektori palgakasvu ning kõrge inflatsiooni tõttu kiire. Nii pidurdab inflatsiooni aeglustumine ostujõu langust ja järgmisel aastal peaks see juba suurenema. Kuna eelmisel aastal kukkus ostujõud ehk inflatsiooniga kohandatud netopalk ligi kümnendiku võrra, siis võtab selle taastumine aega mitu aastat.

Swedbanki prognoosi järgi jõuab Eesti inimeste ostujõud 2021. aasta tasemele alles nelja aasta pärast. Sel aastal töötute arv küll suureneb, kuid samas tõusis eelmisel aastal tööhõive vähemalt viimase 25 aasta kõrgeima tasemeni. Täiendava panuse Eesti residentide tarbimisse annavad Ukraina sõjapõgenikud.

Euribor muudab laenu tagasimaksed kogukamaks

Ostujõu langus sel aastal pidurdub, kuid samal ajal suurenevad laenukohustustega majapidamistel laenude tagasimaksed, mis hakkavad neil tarbimist üha rohkem piirama. Praeguste turuootuste järgi tõuseb kuue kuu euribor selle aasta suveks ligi nelja protsendini.

Iga 0,5-protsendipunktine euribori tõus lisab aga uue eluasemelaenu tagasimaksele keskmiselt 30 eurot ehk nulltasemega euriboriga võrreldes suureneb siis keskmise eluasemelaenu tagasimakse ligi 240 eurot. Alates sügisest peaks hakkama euribor küll tasapisi langema, kuid selle mõju jõuab laenuvõtjatele alles kuuekuulise viiteajaga.

Samuti ei ole praeguste ootuste järgi näha turuintressimäärade kiiret langust. Intressimäärade vähenemine on seotud inflatsiooni väljavaatega. Kui euroala keskmine hinnakasv peaks pidurduma oodatust tublisti aeglasemalt ja jääma pikemaks ajaks liiga kõrgeks, mõjutaks see ka Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid ja koos sellega intressimäärade turuootusi.

Tagasi üles