/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12854031t1h73ea.jpg)
Eestis avastati 2022. aastal kokku 462 võltsitud europangatähte, mida on 199 võrra enam kui aasta varem. Sellest hoolimata on Eesti teiste euroala riikidega võrreldes väikseima avastatud võltsingute arvuga riik.
Ettevaatust, valeraha hulk suureneb!
Kõige rohkem avastati möödunud aastal Eestis võltsitud 50-euroseid pangatähti, kokku 271 kupüüri, mis moodustas 59% võltsingute koguarvust. 500-euroste pangatähtede võltsinguid registreeriti 82 ning 10- ja 20-euroste pangatähtede võltsinguid vastavalt 45 ja 44.
Kasvanud 50- ja 500-euroste võltsingute arvu selgitab suurema hulga valeraha konfiskeerimine erinevate operatsioonide käigus, kui saadi kätte kokku 192 võltsitud 50-eurost ja 78 võltsitud 500-eurost. Samuti on võltsingute arvu kasvu soodustanud pandeemiaaegsete liikumis- ja reisimispiirangute kadumise järel suurenenud majandusaktiivsus.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/11/6981491t1h9c7c.jpg)
Enamik Eestis avastatud võltsinguid ei olnud keerukad ja raha oli püütud imiteerida väga lihtsate võtetega – nii piisab tihti vaid kupüüri tähelepanelikust vaatlusest.
Rahatähe ehtsuse kindlakstegemiseks on turvaelemendid, mida saab kontrollida rahatähte katsudes ja kallutades, kahtluse korral tuleb seda mõne ehtsa pangatähega võrrelda. Pangatähtede turvaelemente ja nende kontrollimise viise on kirjeldatud Euroopa Keskpanga veebilehel.
Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes saadab kahtlase raha ekspertiisi.