Finantsinspektsioon jälgib börsitehingute kasvuga kaasnevaid riske

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler. Foto: Sander Ilvest

Eelmisel aastal kasvas koos börsitehingute arvuga finantsinspektsioonile esitatud teadete arv kahtlaste tehingute kohta väärtpaberiturul. Kui 2021. aastal teavitati inspektsiooni kahtlastest börsitehingutest 64 korral, siis mullu tehti seda 69 korda.

Suur osa (45) finantsinspektsioonile esitatud teadetest tehti mullu aasta teises pooles. Selle aasta jaanuaris on finantsinspektsioon aga saanud juba 13 teadet kahtlaste tehingute kohta.

Tallinna börsil tehti eelmisel aastal 964 739 tehingut kogukäibega ligi 411 miljonit eurot. Tehingute arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 7,5%, samal ajal kui börsi kogukäive vähenes 22%.

Börs, pangad ja investeerimisühingud on kohustatud finantsinspektsiooni viivitamatult teavitama korraldustest ja tehingutest, mille puhul võib tegemist olla turukuritarvituse või selle katsega. Samuti peab börsil, pankadel ja investeerimisühingutel olema töökorraldus ning süsteemid, mille eesmärk on ära hoida ja avastada turukuritarvitusi.

Pärast analüüsi edastas finantsinspektsioon eelmisel aastal turukuritarvitustega seoses kaks kuriteokaebust uurimisasutustele, kelle roll on välja selgitada, kas toime on pandud kuritegu. Kohtus kuriteos süüdi mõistmisel võib turu kuritarvitajat ähvardada kuni nelja-aastane vangistus. Kui tegemist on väiksema rikkumise kahtlusega, siis piirdub inspektsioon enamasti hoiatamisega. Mullu tehti seda 13 korral.

Kasvanud on ka väärtpaberikontode arv. Kui eelmisel aastal oli kontosid 91 000, siis tänavu on neid kontosid, millel hoitakse vähemalt üht Tallinna börsil kaubeldavat väärtpaberit, juba 100 000.