Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kui palju peab teenima ihaldusväärne partner?

Copy
Rahalugemist tuleks alustada juba enne kindla suhte sõlmimist.
Rahalugemist tuleks alustada juba enne kindla suhte sõlmimist. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees
  • Selgusid rahaasjade puhul kaks kõige kindlamat suhtepurustajat

Värske uuring näitab, et vähem kui 30 000-dollariline aastapalk on kohtingul käijate jaoks suhtepurustaja nr 1.

Western & Southern Financial Group tegi hiljuti 1000 täiskasvanu seas uuringu, mis näitas, et kolmandik paaridest ei räägi rahaasjadest enne abiellumist. See on murettekitav, sest nagu selgub, on rahaasjad ühed põhilised suhtepurustajad.

Kui küsiti, kui suur võlg või kui madal palk kustutab potentsiaalse partneri väljavaated, selgus kaks olulist numbrit.

Palgapiir 29 878 dollari juures

See summa on tunduvalt madalam kui Ameerika Ühendriikide keskmine aastapalk, mis on 37 522 dollarit. Palk oli number üks teema, millest vastajad soovisid, et nad oleksid oma partneriga varem rääkinud.

Rohkem kui neljandik ehk 27,2% küsitletutest ütles, et rääkisid palgast alles pärast abiellumist. Ja 18,7% tunnistas, et rääkisid palgast pärast kihlumist.

Õppelaen nurjab suhte

Teine suhte katkestaja on õppelaen, kui see on üle 28 076 dollari. See on madalam kui bakalaureusekraadiga inimeste keskmine õppelaenu võlg, mis on 37 574 dollarit, selgub Education Data Initiative'i andmetest.

Mehed on võlgadele pisut andestavamad kui naised, näitas uuring. Meeste jaoks oli 31 179 dollarit suhet purustav võlasumma. Naiste puhul oli see 22 901 dollarit.

Uuringu kohaselt tekitavad kohtamas käies probleeme ka eralaenud ja krediitkaardivõlad.

Küsige partnerilt need 5 rahaküsimust

Eksperdid ütlevad, et mida varem rahaasjade üle arutleda, seda parem. Sina ja su partner peaksid olema pikaajaliste eesmärkide ja igapäevaste kulutuste osas samal lainel.

  • Millised on teie rahalised eesmärgid?
  • Millised on teie rahalised hirmud?
  • Mille üle te ei kauple?
  • Kuidas oma rahaasju ühendada?
  • Kuidas kulutame või säästame?
Tagasi üles