/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/12/06/15005821t1h13e2.jpg)
Pandeemia mõjul tekkinud tarnekriis tõi suuremalt esile Eesti toidujulgeoleku ja isevarustatuse olulisuse. Vene sõda Ukrainas andis sellele veelgi suurema tähenduse. Selle vaatamata näevad eksperdid põllumajanduse tulevikku pigem optimistlikuna.
SEB: põllumajandussektori väljavaade on optimistlik
«Kohalik põllumajandus ja toidutootmine on igapäevase toidujulgeoleku kindlustajana Eesti jaoks strateegiliselt oluline majandusharu. Samal ajal sõltub sektor väga paljudest erinevatest teguritest – ilmastikust, tarneahelate kindlusest, poliitilistest otsustest ja suhetest. Järjest olulisemaks muutub riskide hindamine ja nende maandamine,» ütles SEB põllumajandussektori kliendihaldur Andrus Mägi võttes kokku Olustvere mõisas toimunud SEB põllumajandusseminari.
Seminarilt jäi kõlama, et üha olulisemaks muutub jätkusuutlik ja vastutustundlik majandamine, et põllumajandussektor edukalt toimiks.
«Ettevõtted, kes kaasavad jätkusuutlikuid tegevusi oma äriotsustesse, on pikas perspektiivis edukamad ja kindlasti on neil tulevikus parem ligipääs kapitalile,» toonitas panga põllumajandussektori kliendihaldur. Ootused keskkonnateadlikkuse tõusu osas on rohepöördega seoses kasvanud ning sellest tulenevalt on ka Euroopa Liidu toetused järjest rohkem jätkusuutlike nõuetega seotud. Mägi sõnul keskendutakse jooksval toetusperioodil kliimaeesmärkide saavutamisele ja mitmekesisusele ning sellest tulenevalt on ligi 40 protsenti toetuseelarvest suunatud just nende teemade arendamisse ja parendamisse.
Põllumajanduses tuleneb oluline osa süsinikdioksiidi jalajäljest väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest ning nende tootmiseks vajamineva kütuse põletamisest.
«Siin paistab Eesti põllumees võrreldes teiste Euroopa riikide põllumeestega vägagi eeskujulikult silma,» osutas Mägi ja lisas, et võrreldes teiste Euroopa põllumeestega on Eestis väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine hektari kohta ülimalt tagasihoidlik: väetisetarve hektari kohta on pea kaks ja taimekaitsevahendite kasutus üle kolme korra väiksem.
«Ära märkimist väärib ka see, et maheda põllumajandusmaa osakaal on meil 22 protsenti, mis on Euroopa keskmisest peaaegu kolm korda suurem. Nendele näitajatele tuginedes võib julgelt väita, et meie tootja on juba täna keskkonnasäästlikult ja suure vastutustundega majandanud,» lisas ta.
Mägi tõi välja, et toetudes Euroopa Keskkonnaagentuuri statistikale, võib öelda, et siinsete põllumeeste väljavaade tuleviku osas on parem kui näiteks Lõuna-Euroopal.
«Lõuna-Euroopa põllumajandus on rohkem mõjutatud ilmastikust. Kui eelmise aasta rekordiliselt kuum suvi mõjutas sealset saaki märkimisväärselt, siis Eesti kahju ei kannatanud, kuna asume geograafiliselt leebemas piirkonnas,» selgitas ta.
Ka tulevikuks nähakse, et lõunapoolsete piirkondade saagikus jätkab pigem langevas ja põhjapoolsete regioonide saagikus tõusvas trendis. «Ennustatakse, et tänu klimaatiliselt soodsatele tingimustele meie regioonis võiks järgneva 30 aasta vaates nisu keskmine saagikus tõusta kuni 10 protsenti,» tõi Mägi välja.
Ta märkis ka, et nii teravilja saagikus kui ka piimatoodang on Eestis viimastel aastatel püsinud stabiilsena ning iga aastaga on tootlikkus paranenud. «Eesti põllumajandusettevõtjad on oma tegevusse ja arengusse edukalt investeerinud ning meie farmid on keskmisest suuremad ja kaasaegsemad,» nentis Mägi.
SEB põllumajandusportfell on kahel järjestikusel aastal kasvanud 15 protsenti, teatas pank.