Kas energiakriis sai läbi? Elektri ja gaasi tulevikuhinnad kukuvad kivina (6)

Erkki Erilaid
Copy
Elekter
Elekter Foto: www.freepik.com / montaaž Liina Õun

Selle aasta elektrifutuuride hinnad on meie piirkonnas viimastel nädalatel märkimisväärselt odavnenud, samuti kukkus maagaasi hind täna 53 euroni megavatt-tunni kohta. Uurisime, kas energiakriis võib vähemasti selleks aastaks läbi olla.

Kui veel jaanuari keskel näitasid Põhjamaade piirkonnas elektri tulevikutehingud, et veebruaris võiks hind ulatuda üle 120 euro megavatt-tunni (MWh) kohta, siis tänaseks on elektrifutuurid kukkunud alla 90 euro taseme. Teises kvartalis võib hind alaneda juba 60 euroni MWh eest.

Gaasifutuuride hinnad Hollandi börsil kukkusid täna alla 53 euro MWh eest, viimati kaubeldi gaasiga sarnasel tasemel 2021. aasta detsembri alguses.

Miks energiahinnad langevad?

Energiakaupleja Baltic Energy Partners tegevjuhi Marko Alliksoni hinnangul on gaasihindade languse vedur Euroopas soe talv ja piisav veeldatud maagaasi LNG juurdevool, mille käigus on tänaseks mahutis üle 400 TWh rohkem maagaasi kui aasta tagasi samal ajal.

«See maht ületab 2023. aastal eeldatud vajalikku Vene maagaasiostude vähenemise riski ning vähendab samas vajadust mahutite täitmise järele eeloleval suvel ka juhul kui külmemad ilmad peaks tagasi tulema,» ütles Allikson.

Gaasituru hinnakujundus börsidel on jõudnud tema sõnul tagasi tavapärase hinnakõvera juurde, kus pole põhjust enam lähikuudel kallist gaasi kokku osta, vaid saab majanduslikult mõistlikult varuda suvel odavamat maagaasi mahutitesse kõrgema hinnaga talve üleelamiseks.

«Meie piirkonna gaasibörsi GetBaltic hinnad on langenud koos Euroopa indeksitega kuna tänu uue Soome LNG-terminali käivitumisele on piirkonnas piisavalt maagaasi ja pigem võib probleemiks osutuda eeloleval suvel kahe LNG-terminali üheaegne suurel võimsusel kasutamine, mille puhul füüsiliselt ei ole maagaasi kuhugile panna,» arvas Allikson.

Elektrituru olukord on tema hinnangul paranenud tänu headele tuuleoludele ning maagaasi hinnalangusele. Samuti on turule tagasi tulnud enamik seisnud tuumjaamadest Prantsusmaal ning lähiajal peaks algama uuesti ka Olkiluoto 3 reaktori testkäivitus Soomes.

Soome hinnapiirkonna tulevikuhinnad on langenud selle aasta lõpuni jäävas osas juba 70-80 €/MWh tasemeni. «Kuigi eelmise aasta lõpus kujunes JAO oksjoniplatvormil 2023. aasta hinnavaheks Eesti ja Soome vahel 13,3 €/MWh, ulatus tegelik hinnavahe suvekuudel aga ligi 100 €/MWh-ni ning tuleb arvestada, et Soomes käivituv uus tuumajaam ning on lisandunud suures mahus tuulepargid võivad pigem suurendada sel aastal hinnaerinevusi,» kirjeldas Allikson.

Eesti Gaasi juhi Margus Kaasiku sõnul saab juba õige pea hinnad ka tarbijate jaoks üle vaadata. «Gaasi hinnalangus jõuab ka kodutarbijateni. Uue nädala alguses teeme vastavad otsused,» lubas Kaasik. «Gaasi hinnalangus on toonud kaasa ka elektrihindade languse. Gaasi hinnad kukuvad aga seepärast, et Euroopa mahutid on täis, talv on olnud soe ning uued tarneahelad on paika loksunud. Me loodame, et energia hinnalanguse trend jätkub, kuid ebakindlad ajad pole veel läbi ning saab näha, mida toob järgmine talv.»

Miks turul ei pakuta odavamaid fikseeritud hinnaga pakette?

Hetkel pakuvad elektrimüüjad kodutarbijatele fikseeritud hinnaga pakette ilma käibemaksuta umbes 17 senti kilovatt-tunni ehk 100 eurot MWh eest. Odavamalt (ca 13 s/kWh) saab vaid tähtajalisi lepinguid 84 kuuks.

Alliksoni hinnangul on põhjus selles, et Balti riikides likviidne tulevikutehingute turg sisuliselt puudub ning riskide maandamise võimalused on elektrimüüjatele piiratud. «Nasdaq OMX börsil noteeritakse meie piirkonna jaoks ainult Läti kvartali ja kuutooteid, mille indikatiivne hinnatase on hetkel 130-140 €/MWh. Eesti tulevikutehingute hinnatase on mõnevõrra madalam - hinnanguliselt 100-110 €/MWh,» selgitas Allikson. «Hindade fikseerimine tulevikutehingutega on muutunud kriisiajal märgatavalt kallimaks ning nõuab suuri tagatispuhvreid.»

Alternatiiv fikseerida hindu pikaajalise elektrienergia ostulepingutega (PPA) näiteks taastuvenergiatootjatega, on hetkel tänu suurele hindade volatiilsusele ning Euroopa Liidu seatud hinnapiiridele muutunud varasemast kulukamaks ja riskantsemaks.

«Meie piirkonna eripäraks on lisaks veel sobivate tarbijate vähesus ja mahtude väiksus võrreldes planeeritavate taastuvenergia arenduste mahtude ja ootustega. Efektiivse tulevikutehingute turu taastumine riskide maandamiseks võtab seega aega ning seni ei ole tõenäoline ka liialt konkurentsivõimeliste fikseeritud hindadega pakkumiste turule ilmumine elektrimüüjate poolt,» nentis ta.

Universaalteenusest loobujaid on vähe

Energiaettevõtte Alexela tegevjuht Aivo Adamson lisas, et kuigi elektri börsihind on pisut odavnenud, siis universaalteenusest loobujaid palju pole. «Viimasel nädalal on elektribörsi hinnad olnud üsna kõrged ja üleüldine hinnalangus väga tugevalt meie piirkonna börsihindadesse ei ole jõudnud,» lausus Adamson. «Arvestades ka riiklikku kompensatsiooni, siis hetkel ei ole kliendi jaoks suurt vahet, kas olla universaalteenusel või börsil.»

Fikseeritud pakettide hinnastamise kohta ütles Adamson, et nii ebakindlal maastikul peab hoolikalt kaaluma, milliseid riske elektrimüüja soovib võtta. «Viimati kui hindu langetasime, siis riik sõitis elektrimüüjatest üle ja andis klientidele vaba taganemisõiguse tähtajalistest fikseeritud lepingutest.»

Elektrimüüja Elektrumi juhi Andrus Liivandi sõnul mõjutab lisaks ilmale elektriturgu ka globaalses poliitikas ja majanduses toimuvad muutused, mis võivad hinnatrendi muuta kiiresti ühele või teisele poole.

«Elektri tulevikulepingute hinnad on tundlikud ilmastikutingimuste suhtes, mis ei mõjuta mitte ainult elektritarbimist, vaid ka tuule- ja hüdroenergia tootmise intensiivsust. Põhjamaade elektrifutuure mõjutavad enim hüdrobilansi tase, tuuleenergia tootmine aga ka Saksamaa elektrihinnad,» rääkis Liivand.

Põhjamaade 2024. aasta süsteemifutuuride hinnatase on hetkel 66 €/MWh ning hind Soomes 69 €/MWh, Rootsis (SE4) 108 €/MWh ja Saksamaal üle 160 €/MWh. «Lähimad kvartalid on aga tõepoolest veidi madalama hinnatasemega, jaeturul pakkumiste tegemisel arvestavad elektrimüüjad siiski ka volatiilsusriskiga,» ütles ta.

Selle, kas oleme energiakriisist juba üle saanud, määravad Liivandi sõnul muutuvad ilmastikuolud, taastuvate energiaallikate käikuandmise kiirus Baltikumis ja Euroopas ning see, palju tarbimine väheneb. «Riskid on endiselt olemas, eriti suveperioodil, mil gaasiturg võib olla pingelises olukorras, kui Euroopas varutakse järgmiseks talveks gaasi.»

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles