ÜÜRITURG ⟩ 400 euro eest antisanitaarne korter. Mis võimalus on üürnikul asja parandada?
29. jaanuar 2023, 13:47
Odavamad üürikorterid on sageli vanades ja väsinud majades või ei ole korteris ammu värskenduskuuri tehtud. Üürnikul tuleb sellega leppida või leida omanikuga kokkulepe ja ise elamist parandada.
Paljud Tallinna mägedel asuvad paneelmajade üürikorterid asuvad väljastpoolt vaadatuna korralikes ja renoveeritud majades, kuid korterite sisevaated pärinevad hoopis teisest ajastust. Tihti ei ole vannitoas ja WCs pärast maja valmimist kordagi remont tehtud, tubades olev mööbel on pärit nõukaajast ja kogu korter jätab mulje, nagu oleks omanik äsja meie seast lahkunud ning pärijad on tühjaks jäänud korteri üüritulu teenima pannud.
Päris lootusetu olukord siiski ei ole ja selgub, et omanikud on enamasti valmis lubama parendustöid ja arutama nende tasaarveldamist igakuise üüri arvelt.
50 aastat remontimata vannitoad
Vilde teel on väljast viisakas renoveeritud viiekorruselises majas kahetoaline korter üürihinnaga 370 eurot kuus, kuid vannitoas ei ole ilmselt maja valmimisest saati kordagi remonti tehtud.
Teine korter Linnamäe teel Lasnamäel, üheksakorruselise maja esimesel korrusel. Üüri küsitakse 400 eurot kuus.
Kortereid vahendav maakler Keith Tootsi on optimistlik ja ütleb, et kõik sõltub sellest, kuidas omanikuga kokkuleppele saadakse. Kuna ta aga ise viibis puhkusel, siis ei saanud ta omanike kinnitust üle küsida.
Maakler Aleksandr Jossifov vahendab Sõpruse puiesteel kahetoalist üürikorterit, millel on algupäraselt säilinud vannituba. Selle remondimõtte laidab maakler maha, sest ei näe sel mõtet. Üürileping saaks olema lühiajaline, maksimum üheks aastaks, ja pärast seda soovib omanik ise korterit kasutama hakata, selgitas ta.
Tammsaare teel pakutakse 400 euro eest üürida kahetoalist korterit, mille vannituba on ilmselt maja valmimisest saati 1971. aastal värskendamata. Maakler Aleksandr Samsonov ütleb, et ta võib ju küsida omanikult, kas ta oleks valmis tegema vannitoa remondi kokkuleppe, kuid ei pea seda tõenäoliseks.
«See korter läheb müüki, kui kinnisvara hinnad tõusevad, ja omanik tahab praegu üüritulu teenida,» põhjendas ta. Erandlikult on selles korteris aga lubatud koduloomad.
Küll aga pakkus Samsonov kohe välja ühetoalise korteri Nelgi tänaval, kus omanik on nõus tegema üüri arvelt hinnaalandust, isegi andma korteri tasuta kasutada, kui üürnik korterisse investeerib. «Seal võib teha kohe pikaajalise lepingu mitmeks aastaks,» lubas Samsonov.
Aga on ka teistsuguseid omanikke, kes ei ole mingitest parendustest huvitatud ja tahavad saada kinnisvara eest üüriraha. Pelgurannas on kolmetoaline korter, mille vannituba ja WC on küll renoveeritud, kuid tubades narmendab seinakate ning äraviidud mööblist on jäänud kontuurid seintele. Kuulutuses on hinnatud korteri seisukord keskmiseks.
Uurides, kas potentsiaalne üürnik saaks käepäraste vahenditega ise seinu korrastada, ütleb maakler, et korter on mõeldud töölistele – justkui neile ei olekski vaja mingeid elementaarseid elamistingimusi. Uurides siiski ka omanikult, kas see oleks valmis võimalikke investeeringuid kompenseerima, tuleb vastus, et omanik ei taha sinna midagi sisse panna.
«Siiamaani elasid seal inimesed sees ja olid rahul,» märkis maakler.
Seevastu Rohu tänavalt väsinud puumajast leiab viietoalise korteri, kus pole ei WC ega dušinurga pilte. Maakler Christin Lauk-Gurtovoi selgitab diskreetselt, et üürikuulutuses läksid üles vaid paremad pildid. Vaadates köögi pilte, tekib ettekujutus, millised võivad olla WC ja dušinurk. Samas tubade seintel on värske tapeet ja põrandad näivad korralikud.
Lauk-Gurtovoi on aga optimistlik ja arvab, et kui üürnik on valmis tegema investeeringuid, siis saab ka omanikuga kokkuleppele nende hüvitamises.