/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2016/01/20/4890637t1h425d.jpg)
Aastatetagune kilekottidevastane kampaania, mis kuulutas kilekoti killerkotiks, on vähendanud poole võrra nende kottide müüki ja suurendanud paber- ja riidekottide tarbimist. Kuid kas sellega koos on vähenenud ka halb keskkonnamõju?
Kas «killerkottidest» loobumine on ka tegelikult keskkonnale kasu toonud?
«Tootmise jalajälg on kõige väiksem kilekotil. Aga vaatame peeglisse, me ju ei kasuta seda nii palju kordi, kui kott võimaldaks, vaid paneme selle juba teisel korral prügikasti ja jätame kilekoti potentsiaali kasutamata,» ütles Rimi Eesti avalike ja korporatiivsuhete juht Katrin Bats.
Riidekoti jalajälg on kõige suurem
Riidekoti jalajälg on kõige suurem, kuid tõenäosus, et seda kasutatakse mitu korda, teeb selle keskkonna seisukohast säästlikuks. Paber on kahe vahel, aga seda ei saa nii pikalt kasutada, sest selle vastupidavus keskkonnamõjudele ja seetõttu ka eluiga on lühike.
«Kui inimesed käituks kilekotiga nii, nagu see algselt oli mõeldud ehk mitmekordseks kasutamiseks, siis oleks see mõistlik, kuid inimeste kasutusharjumused teevad selle väheväärtuslikuks,» sõnas Bats.
Batsi sõnul on praegu poes palju rohkem näha neid, kes kasutavad riidest kotti ja nende protsent, kes ostavad koti ostuga kaasa, on oluliselt kahanenud. «See toetab arvamust, et inimesed tulevad oma kotiga poodi,» lausus Bats.
«Kui visata paberkott segaolmejäätmetesse, mis ladestatakse prügilasse, siis on paberkoti kliimamõju oluliselt suurem kui plastkoti oma.»
Harri Moora
Tekstiilkoti müügi jälgimine aga väga midagi ei näita, sest nende müügi puhul ei ole eesmärk neid rohkem müüa ehk neid ei osteta reeglina iga ostu korral.
Stockholmi keskkonna instituudi programmidirektor Harri Moora ütles, et erinevast materjalist ja disainiga kottidel on erinevates mõjukategooriates erinev mõju.
«Üks kott võib olla ühes kategoorias oluliselt väiksema kliimamõjuga, aga samas mõnes teises keskkonnamõju kategoorias on sellel hoopis olulisem mõju,» selgitas ta.
Lisaks sõltub keskkonnamõju Moora sõnul suurel määral ka sellest, kuidas kotti kasutatakse, sest kõiki kotte saab põhimõtteliselt korduskasutada, ja mis saab nendest kottidest peale nende kasutamist.
«Näiteks kui visata paberkott segaolmejäätmetesse, mis ladestatakse prügilasse, siis on paberkoti kliimamõju oluliselt suurem kui plastkoti oma,» ütles Moora. «Kui aga segaolmejäätmetesse visatud paberkott jõuab põletustehasesse, siis on tema kliimamõju oluliselt väiksem.»
Kui korduskasutatavat tekstiilist kotti kasutada ainult mõnel korral, siis on selle mõju selgelt kõikidest muudest kottidest suurem. «Siin on aga väga palju detaile ja aspekte ning ühest vastust on raske öelda,» märkis Moora.
«Logistilisest vaatepunktist lähtudes võidab kindlasti kilekott.»
Andres Krumme
/nginx/o/2023/01/20/15090316t1hb8d5.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori juhataja Andres Krumme tõi näite paber- ja kilekottide võrdlusest, kus võrreldi 1000 paberist ja plastist poekottide kuhjasid.
«Paberkottide kuhja kaal oli 63,5 kilogrammi, plasti kaal kõigest 7,1 kilogrammi, paberkottide kuhja kõrgus 116,8 sentimeetrit ja plasti puhul 8,9 sentimeetrit,» rääkis Krumme. «See ilmestab hästi, kuivõrd palju kulub ühe või teise materjali transpordiks kütust ja mahtu. Logistilisest vaatepunktist lähtudes võidab kindlasti kilekott.»
Kilekoti müük kukub kivina
Batsi andmeil on Rimis viimase viie aasta võrdluses kasvanud paberkottide müük 91 protsenti ja kilekottide oma kahanenud 35 protsenti. Tükiliselt hakkavad plastikust ja paberist koti müügid võrdsustuma.
«Muutus on järgmine: kilekotid on viie aasta lõikes jõudnud 8,5 miljonilt 5,5 miljoni tükini ja paber seevastu liikunud 1,9 miljonilt tükilt 3,7 miljoni tükini aastas,» ütles Bats.
Ka Selveri kotimüük peegeldab samasugust tendentsi: kilekoti müük on märgatavalt kahanenud ja paberkottide müük mitmekordistunud.
«Teha sellest järeldus, et paberkott on keskkonnasäästlikum, ei ole õige, sest me ei tea sageli konkreetse paberkoti tootmisviise, sest sealt algab keskkonnasõbralikkus,» ütles Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski. «Kõige jämedam ots on aga tarbija käes: kuidas ta seda materjali kasutab ja kuhu see lõpuks jõuab. Sellest sõltub ka ühe või teise materjali keskkonnasäästlikkus.»