Raha ei ole: Eesti inimesed on pidanud hakkama eluks vajalike kulutuste pealt kokku hoidma

Radiaator Foto: Arvo Meeks

Värskest uuringust selgub, et suurem osa Eesti inimesi on pidanud kütte ja elektri pealt kokku hoidma hakkama ja ainult väike osa eestlastest arvab, et neil on piisav sissetulek kõikide kulude katteks.

Kiiresti kasvanud kulutused elektrile, küttele ja muudele kommunaalkuludele on sundinud kõige rohkem oma igapäevaste kommunaalteenuste tarbimist vähendama 60–74-aastaseid, kõige vähem aga 30–39-aastaseid, selgus Luminori tellitud uuringust.

Eelmisel kuul läbiviidud uuringus vastas küsimusele elektri- ja küttehinna ning muude kommunaalkulude tõusu mõjude kohta 59 protsenti inimestest, et nad on seetõttu vähendanud oma igapäevast tarbimist. 29 protsenti on kasutusele võtnud erinevaid elektrisäästmise vahendeid ja võrdselt 14 protsenti on kogunud ootamatute kulutustega toimetulemiseks piisava rahavaru või otsib parema palgaga tööd. Elektrisäästmise vahendite kasutamises on märgatav vahe eestlaste (33 protsenti) ja muu rahvuse (20 protsenti) esindajate vahel.

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on nii tarbimise vähendamine kui ka elektrisäästmise vahendite kasutamine ratsionaalsete eestlaste loomulik valik. «See on kõige kiirem ja kättesaadavam viis, kuidas pere eelarve jälle tasakaalu saada,» ütles Rebane. «Samas on uuringu tulemustest näha ka see, et paljudel inimestel on siiski kogunenud korralikud säästud ja seega on neil ka suurem kindlustunne keerulisemate aegade üleelamiseks.»

Lätis tehtud samasisuline uuring näitas, et 60 protsenti vastanutest on vähendanud oma elektritarbimist. Rohkem kui viiendik aga ei ole seni midagi teinud energiakulude vähendamiseks, kusjuures kõige rohkem väidavad seda 18–29-aastased noored (29 protsenti).

Eestis on kasvanud kulude tõttu kõige vähem kärpinud oma igapäevast tarbimist 30–39-aastased (53 protsenti) ja kõige rohkem 60–74-aastased (67 protsenti). 19 protsenti eestimaalastest on aga enda sõnul piisavalt suur sissetulek, et kasvanud kuludega hakkama saada. Nii vastas 22 protsenti meestest ja 17 protsenti naistest. Ka siin vastas kõige rohkem 30–39-aastaste vanusegrupist (29 protsenti), et nad teenivad piisavalt. Vaid 2 protsenti vastanutest lubas kulude kasvuga hakkama saamiseks laenu võtta ja kõigest 1 protsent nägi olukorra lahendusena väiksemasse elamisse kolimist.

Rebase sõnul on hea meel näha, et radikaalsemaid vahendeid, nagu laenamine või oma senisest kodust loobumine, peab kasvanud kuludega toimetulekuks kasutama siiski väga väike osa inimestest. «Päris suurel osal vastanutest on juba ka piisav sissetulek, et suuremate arvetega hakkama saada,» ütles Rebane, lisades, et uuringu tulemused peegeldavad hästi ka jõukuse vanuselist jaotumist ühiskonnas. «Parimas teenimiseas 30–39-aastased on pidanud oma tarbimist vähem kärpima kui pensioniealised.»