Inimesed ei julge enam autosid liisingusse võtta

Uued autod Bremenhaveni sadamas Foto: Fabian Bimmer/scanpix

Liisinguturu ülevaatest selgub, et liisingupakkujad said küll mullu palju rohkem raha, kuid inimesed võtsid oluliselt vähem autosid liisingusse.

Eesti liisinguturu 2022. aasta uusmüügi maht kasvas rahaliselt kaheksa protsenti ning uusmüük oli kokku 1,3 miljardit eurot, selgub Eesti Liisinguühingute Liidu ülevaatest. Samas finantseeriti uusi sõiduautosid 2022. aastal 14 871 sõidukit, mida on tuhande võrra vähem kui eelmisel aastal. Üks põhjus, mis liisinguturule mõjuda võis, oli tõusev euribor, sest liisingumakse on sageli euriboriga seotud.

Mullu finantseeriti kokku 35 747 sõidukit summas 923 miljonit eurot. Aastal 2021. olid vastavad numbrid 38 239 ja 864 miljonit. Sõiduautode finantseerimine kasvas seitse protsenti, selgub Eesti Liisingühingute Liidul ülevaatest.

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) andmetel müüdi eelmisel aastal Eestis 20 426 uut sõiduautot, millest järeldub, et neist ligi 73 protsenti olid soetatud liisingfinantseeringuga.

Veokite ja busside finantseerimine kasvas 11 protsenti, finantseeriti 155 miljoni euro eest.

Masinate/seadmete puhul oli kasv 10 protsenti. Kõige enam kasvas põllumajandustehnika finantseerimine 23 protsendiga, samuti kasvas jõudsalt IT sektor 50 protsendiga.

Liisinguturu portfelli jääk aastal 2022 oli kolm miljardit eurot, mis on seitse protsenti enam kui aasta varem.

Krediidiportfelli kvaliteet on liisingusektoris jätkuvalt väga hea. Üle 60 päeva tähtajaks tasumata liisingumakseid on 0,1 protsenti kogu portfellist.

Faktooringu koondportfelli jääk oli 432 miljonit eurot, mida on 3,5 protsenti vähem kui aastal 2021, samuti oli 2,9 protsendiga languses faktooringu käive.

Eesti Liisingühingute Liidul on kaheksa liiget. Liisinguturu kogumahust katavad liikmed hinnanguliselt 98 protsenti.