Üks Euroopa riik teenib sõja ajal meeletut tulu (4)

Erkki Erilaid
Copy
Gaasitehas Ormen Lange gaasiväljal Norras Aukras.
Gaasitehas Ormen Lange gaasiväljal Norras Aukras. Foto: FRANK EINAR VATNE

Kui Saudi Araabia ja mitu teist Lähis-Ida riiki teenivad sõja ajal kallinenud nafta müügist rekordilisi kasumeid, siis Euroopas on eksporditulud hüppeliselt kasvanud nafta- ja gaasirikkas Norras.

Norra rahandusministeerium prognoosib, et riigi nafta- ja gaasimüügi tulud kasvavad sel aastal 1,38 triljoni Norra kroonini (128 miljardi euroni). See on eelmisel aastal püstitatud rekordist tervelt 21 protsenti rohkem ja peaaegu viiekordne kasv võrreldes 2021. aasta 288 miljardi krooniga.

«Need on sõjakasumid,» märkis rohemõttekoja Norra Kliimafond direktor Lars-Henrik Paarup Michelsen CNBC-le.

Norra fossiilkütuste müügilt saadav tohutu kasum õhutab kirglikke arutelusid selle üle, millele tuleks riigil «sõjakasumit» kulutada. Samuti kaheldakse, kas Norral on ikka õiglane koguda rekordilisi nafta- ja gaasitulusid ajal, mil Euroopas käib sõda ja on energiakriis.

«Enamik Euroopa riike jääb sõja tõttu vaesemaks. Norra saab rikkamaks – palju rikkamaks,» märkis Michelsen kriitiliselt.

Norra opositsioonipoliitikud, majandusteadlased ja isegi energiatööstuse suurfirmad on kutsunud valitsust üles näitama maailmale eeskuju ning suunama fossiilkütuste erakorralised tulud uude rahvusvahelisse solidaarsusfondi, mis aitab vaesematel riikidel kliimaeesmärke täita.

Norra võiks toetada Euroopa rohepööret

Michelsen kardab, et nafta- ja gaasikasumi vaid enda kaukasse pistmisega kahjustab Norra oma rahvusvahelist mainet. «Oleme täiesti erinevas olukorras kui ülejäänud Euroopa ja ma arvan, et sellega kaasneb ka vastutus,» ütles ta ning kutsus valitsust üles suunama oma ootamatult teenitud tulu ümber, et aidata rohkem Ukrainat, kiirendada Euroopas roheenergiale üleminekut ja pakkuda madala sissetulekuga riikidele kliimamuutuse rahastamist.

«Selline olukord ei ole kindlasti meie tekitatud ega meeldi meile,» ütles ka Norra asevälisminister Eivind Vad Petersson. Ta väitis ka, et Euroopa energiajulgeoleku jaoks on kriitilise tähtsusega, et Norra hoiaks gaasitootmise kõrgel tasemel.

Petersson lisas, et valitsuse rahaline toetus Ukrainale läheneb juba 1,5 miljardile eurole ning riigi poliitikakujundajad töötavad mitmeaastase programmi kallal, et jätkata Kiievi abistamist.

Kui Peterssonilt küsiti kriitika kohta, nagu teeniks riik sõja tõttu lisakasumit, vastas ta: «Ei, tegelikult mitte... Me tunnistame täielikult, et meie tulud on kasvanud, kuid ma ei aktsepteeri sellist sildistamist.»

«Oleme väga hästi teadlikud vastutusest, mis kaasneb energiatootmise ressursside olemasoluga. Me jagame vastutust energiajulgeoleku eest Euroopas sel ja võib-olla ka järgmisel talvel,» ütles Petersson. «Peaksime selle rahaga panustama rohkem nii Ukrainas kui ka kriisis enam kannatud Euroopa riikides.»

Norra, mis edestas juba eelmisel aastal Venemaad Euroopa suurima maagaasi tarnijana, on viimase poole sajandi jooksul olnud ka üks maailma suurimaid toornafta tootjaid. Seda tänu hiiglaslikele Põhjamere maardlatele.

Raha liigub maailma ühte suurimasse investeerimisfondi

Norra valitsuse naftamüügi rahavood kantakse üle riiklikusse, 1,2 triljoni euroni paisunud investeerimisfondi. Valitsus saab igal aastal kulutada vaid väikese osa fondi kogunenud rahast, kuid hinnanguliselt moodustab see siiski ligi 20 protsenti riigieelarvest.

Maailma suurimate riiklike investeerimisfondide hulka kuuluv nn Government Pension Fund Global asutati 1990. aastatel Norra nafta- ja gaasisektori tulude ülejäägi investeerimiseks. Tänaseks on fond investeerinud enam kui 9300 ettevõttesse 70 riigis üle maailma.

Samas on Norra üks heldemaid teiste riikide abistajaid maailmas, nende toetusmeetmete eelarve on üle kümne aasta püsinud ühe protsendi lähedal riigi sisemajanduse kogutoodangust.

Norra valitsust kritiseeriti eelmisel aastal teravalt, kuna ta tegi ettepaneku kärpida välisabile kuluvat osa SKTst 0,75 protsendini. See tase oleks endiselt tublisti kõrgem kui Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) keskmine (0,3%), kuid kodanikuühiskonna rühmad kirjeldasid sammu piinlikuna ajal, mil Norra teenis raha rohkem kui kunagi varem. Seega abistatakse ka sel aastal teisi riike vähemalt ühe protsendi ulatuses SKTst.

Tagasi üles