/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/30/14798173t1hf1d9.png)
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on otsustanud lõpetada riigi kaitseinvesteeringu keskuse (RKIK) majade kasutamise ja sunnib sadu neis elavaid Ukraina sõjapõgenikke 31. märtsiks välja kolima. Kuhu, pole teada.
Riik sunnib Ukraina sõjapõgenikke välja kolima
Majade omanik RKIK on andnud nõusoleku Kopli ja Mäepealse majade kasutuslepingu pikendamiseks, kuid SKA pole sellest huvitatud.
«RKIKiga läbirääkimiste eesmärk oli selgitada võimalused hoonete edasiseks kasutamiseks. RKIK andis nõusoleku hoonete kasutamise pikendamiseks kuni 28. veebruarini 2024, misjärel on kavas need hooned maha müüa,» ütles sotsiaalministeeriumi pikaajalise majutuse projektijuht Toomas Jõgeva.
SKA kuulutas möödunud suvel RKIKi majad, kolm kuud pärast põgenike sissekolimist ja seal vabatahtlike abiga eluks hädapärase remondi tegemist, lühiajalise majutuse kohaks, mille eest tasub riik ja käsitleb neid hooneid samaväärsena laeva, hotelli või muu ajutise majutuse kohaga.
Jõgeva sõnul jõudsid nad olukorda hinnates järeldusele, et hoonete kasutuse pikendamine pole mõistlik ja seda mitmel põhjusel.
Investeeringuteks raha pole
Esiteks saaks neid hooneid kasutada peale SKA praeguse lepingu lõppemist veel 11 kuud, mis ei lahenda põgenike jaoks pikaajalise majutuse küsimust, sest nad ei saa arvestada nende majutuskohtadega, nagu need oleksid püsivad elukohad.
Teiseks on SKA lühiajalise majutuse pakkumiseks sõlminud raamlepingud erinevate lühiajalise majutuse pakkujatega ja seal on vabu majutuskohti.
Kolmandaks on riik investeerinud erinevatesse majutuskohtadesse, pakkumaks sõjapõgenikele majutusvõimalusi ning olukorras, kus on piisavalt lühiajalise majutuse kohti, pole täiendavate investeeringute tegemine Kopli ja/või Mäepealse ühiselamusse mõistlik.
Neljandaks võivad eluasemekulud osutuda neis majades sõjapõgenike jaoks liiga kõrgeks, sõlmides üürilepingud ja minnes üle tasulisele majutusele. Sama juhtub suure tõenäosusega ka põgenike üüriturule sisenemisel.
«Riigivara saab kasutusse anda vaid turupõhise tasu eest, mis, arvestades ka muid kulusid, viib üürihinna kõrgeks, samuti on üürihinnale lisanduvad kommunaalkulud suhteliselt kõrged, seda eelkõige Koplis, mida köetakse gaasikatlamajaga,» selgitas Jõgeva.
Sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juhi Vadim Ivanovi sõnul on päästeamet mõlema maja kohta esitanud vaatlusprotokolli, kus on välja toodud probleemkohad, mida tuleb parandada, tagamaks elanikele turvalised tingimused.
«SKA-l pole hoonete korrastamiseks ressursse,» tõdes Ivanov. «Meil on lühiajalise majutuse pakkumiseks sõlmitud raamlepingud erinevate majutusasutustega, mis ei vaja täiendavaid investeeringuid.»
Kuna RKIK on kavandamas hoonete müüki 2024. aastal, siis neisse hoonetesse täiendavate investeeringute tegemine pole riigil põhjendatud ning vastavad kulud tuleks katta üürnikel. Samuti puudub Kopli ühiselamul kasutusluba, mis Jõgeva sõnul praeguses kasutusvormis polnud vajalik, kuid üürilepingute sõlmimisel olukord muutuks.
«Kuna riiki saabuvate sõjapõgenike arv on prognoositust oluliselt väiksem, siis on võimalus majutada põgenikud muudesse majutuskohtadesse.»
SKA on tuletanud majades elavatele inimestele regulaarselt meelde, et nad peavad majast välja kolima. Esimene tärmin väljakolimiseks anti juba möödunud suvel neile, kes RKASi ette pandud hinnaga üürilepingule alla ei kirjuta. Nemad pidid lahkuma 8. juulil möödunud aastal. Teisest tärminist informeeriti kuu aega hiljem ja siis oli viimaseks väljakolimise kuupäevaks uusaasta ehk 1. jaanuar 2023. Nüüd on viimane tähtaeg 31. märts.
«SKA on toetanud ja toetab sõjapõgenikke ka edaspidi püsiva elukoha leidmisel. Kedagi tänavale ei jäeta ja vajadusel pakutakse lühiajalist majutust neile, kes endale püsivat elukohta ei leia,» kinnitas Jõgeva. «Kuna riiki saabuvate sõjapõgenike arv on prognoositust oluliselt väiksem, siis on võimalus majutada põgenikud muudesse majutuskohtadesse, sh vajadusel ka Tallinnasse.»
Ivanov toonitab, et SKA töötajad on alati abiks põgenikele, kes on huvitatud liikumisest iseseisvale elule ja alates 30. jaanuarist on SKA spetsialist Mäepealse ja Kopli majades kohal kolmel päeval nädalas kell 12–19.
Vajavad abi üüriläbirääkimistel
Mäepealse majas põgenike nimel ametlike volituste alusel vabatahtlikuna tegutsev Inessa Josing ei suuda aga meenutada ühtegi peret, kes oleks Mäepealsest üürikorterisse kolinud. Seega ei ole antud abi kas piisav, asjakohane ega tõhus, et põgenike eluasemeprobleemi lahendada.
Josing ise on aidanud iseseisvale elamisele kümneid põgenike peresid ja teab, kui keeruline on eesti keelt mitte oskaval inimesel saada kontakti meie üürileandjatega. Seetõttu ongi ta ise nende eest üüripakkumisi läbi helistanud.
«Kui üürileandja vene keelt ei osanud, tuli mul istuda ja kümneid ning kümneid pakkumisi tuimalt läbi helistada, kõik detailid üle küsida ning siis põgenikele tõlkida. Sealt tagurpidi jälle omanikule tagasi, vaadates, et kõik oleks juriidiliselt korras, käia kahepoolselt läbi ka võimalikud «punased lipud», nagu reaalsed küttekulud ja kõik muu sarnane,» rääkis Josing.
Kõige suuremat peavalu valmistavad koduloomad, keda üürileandjad näha ei soovi. «See viimane oli jah, minu paari perega kõige suurem peavalu, kuid leidsime ka neile lõpuks siin oma pesad,» nentis Josing.
«Kurb, et riigi võimetus ajada korda põgenike üürimaksete küsimus mõjutab ligi 400 inimest ja sunnib neid uuesti kolima.»
Ivanov jättis vastamata küsimusele, miks ei ole SKA ametnikud abi, aitamise ja konsulteerimise käigus leidnud nende kahe maja põgenikele kümne kuuga alalisi elupaiku, vaid selle asemel nügitakse ja survestatakse põgenikke lahkuma, esitades neile järjest uusi väljakolimise tähtaegu.
«Sisuliselt jääb nüüd sadakond suhtelises korras või koguni heas korras korterit, kuhu majade omanik oleks lubanud veel pea aastaks põgenikel elama jääda, tühjaks, ja seda Tallinnas!» ei suuda Josing olukorraga leppida. «Kurb, et riigi võimetus ajada korda põgenike üürimaksete küsimus mõjutab ligi 400 inimest ja sunnib neid uuesti kolima.»
RKIKi taristuosakonna juhi Heilika Reinvarti sõnul alustavad nad peale pindade vabastamist nende võõrandamisega. Tegemist on riigikaitse eesmärgil kasutusse võetud ruumidega ja RKIK monitoorib ja hindab oma kinnisvara omamise vajalikkust riigikaitse seisukohast.
«Kopli ja Mäepealse objektidel on antud vajadus ennast ammendanud. Seetõttu lähevad sealsed pinnad peale vabastamist võõrandamisele,» ütles Reinvart.