Kuusakoski: metallide hinnad hakkavad kerkima
26. jaanuar 2023, 10:34
Kuusakoski juhatuse liikme Toomas Kollamaa sõnul ennustavad metallihindu jälgivad analüütikud, et vase ja teiste põhiliste mitteväärismetallide hinnad on sel aastal tõusmas, kusjuures vase puhul on ajalooliselt langusaastale 60 protsendil juhtudest järgnenud tõusuaasta.
Lõppenud aasta algas Kollamaa meenutusel alumiiniumi hinna tõusuga, mis kerkis esimeses kvartalis väga kiiresti kõrgustesse, et asuda seejärel taas maanduma. «Kui märtsis oli alumiiniumi tonni hind kerkinud lausa 4000 USA dollarini, siis septembris oli see langenud juba 2080 dollarile. Alumiiniumiturul oli üsna rahutu aasta – peamisteks mõjuriteks Venemaa kallaletung Ukrainale, kõrged energiahinnad ja energiakriis Euroopas ning Hiinas ja hirm majanduslanguse ees,» märkis ta pressiteates.
Sõja algusega kaasnenud kõrged energiahinnad tõid Hiinas ja Euroopas kaasa rohkesti tootmiskärpeid ning pakkumine langes, kuid kuna turgu haaras majanduslanguse kartus, siis sai alumiiniumi hind ka Londoni metallibörsil räsida, sest nõudlus langes veel kiiremini kui pakkumine.
«Globaalne uuringufirma Wood Mackenzie ennustab, et sel aastal hinnad taastuvad, kuna Hiina rangete Covid-19 piirangute leevendamisega tekkiv nõudlus kompenseerib ülejäänud maailma endise tagasihoidlikkuse. Siiski on aimata, et alanud aasta esimene kvartal jääb veel nõrgaks, sest Hiina kinnisvara- ja ehitussektor ei ole veel korralikku hoogu üles saanud,» nentis Kollamaa.
Elektrihinnad on Euroopas vähemalt hetkeks pehmenenud
Alumiiniumi tootmine on samal ajal Euroopas madalaimal tasemel alates 1988. aastast, mis tähendab tema sõnul, et nii mõnedki tehased võivad tootmisvõimsused taaskäivitada. «Kuigi elektrihinnad on Euroopas vähemalt hetkeks mõnevõrra pehmenenud, püsib endiselt oht energianappuseks ja hinnatõusuks, mis võib tootmisvõimsusi omakorda jälle koomale tõmmata. Alumiiniumi valmistamiseks kulub umbes 40 korda rohkem energiat kui vase valmistamiseks, mistõttu on see tootmiseks väga energiamahukas metall,» selgitas ta.
Arvestades energiahindade ebakindlust sel aastal, on tootmise piiramine Kollamaa hinnangul üsna tõenäoline. «Valemis on muidugi veel muutujaid ja võib ka juhtuda, et halvenev majanduskeskkond viib turu ülejäägini. Kuna varud on ajalooliselt madalal tasemel, Hiinas ja Euroopas püsivad tarneriskid ning jätkuvalt terendab energiadefitsiit, siis tuleb ka 2023. aasta alumiiniumi jaoks tubli väljakutse. Erinevad analüüsikeskused pakuvad alumiiniumi tonnihinnaks sel aastal keskmiselt 2350–2400 USA dollarit, hindade taastumine peaks seejuures algama teises kvartalis, kuigi see kõik võtab aega,» tõi juhatuse liige välja.
Ka vask ja teised mitteväärismetallid seisid möödunud aastal silmitsi Covid-19 pandeemiaga kaasnevate väljakutsetega, eriti Hiinas nõudluse ja Ladina-Ameerikas pakkumise poolelt. «Pandeemia põhjustas tarneahela häireid, mis muutis vasetootjatel vajalikele sisenditele ja seadmetele ligipääsu raskeks. Teiseks kahanes ka Hiina ehitussektori nõudlus vase järele. Need tegurid tõukasid vase ja teised mitteväärismetallid 2022. aastal hinnalangusse,» osutas Kollamaa.
2023. aasta lubab tema vaates aga pärituult, sest Hiina majandus peaks lõpetama range, nii-öelda nullkoroona poliitika, mis suurendab omakorda sealset vasetarbimist. Lisaks eeldatakse, et USA keerab eelmise aasta agressiivse rahapoliitika karmistamise nüüd leebemasse võtmesse.
«Hiina majanduse taasavamise mõju toorainete nõudlusele on tohutu ja seda saab tõenäoliselt aasta teises pooles ka tunda. Aga ka siin on valemis veel muutujaid, mis turgu mõjutavad: inflatsioon; geopoliitilised pinged, sealhulgas Taiwan ja USA versus Hiina; Ukraina ja lääs versus Venemaa; energiahinnad, mis mõjutavad nii tootmist kui ka nõudlust; poliitiline ebakindlus kaevandusriikides Tšiili ja Peruu; keskkonnahoidu puudutavad maksud ja maksusoodustused, mis mõjutavad tugevalt niklit, vaske ja alumiiniumi,» loetles ta.