/nginx/o/2021/07/27/13947257t1hbad1.jpg)
Kui viimasel kahel aastal on eluasemelaenuturg olnud väga aktiivne, siis detsembriks kahandas inimeste ettevaatlikkus ebakindla majanduskeskkonna suhtes ning üldine hindade ja intressimäärade tõus märgatavalt uute eluasemelaenude võtmist, tõdeb Eesti Panga ökonomist Gaili Grüning laenustatistika kommentaaris. Edaspidi aga nõudlus eluasemelaenude järele eeldatavasti paraneb. Seda toetab ka jätkuv palgakasv.
Möödunud kahe aasta jooksul kujunes eluasemeturg väga aktiivseks. 2020. aasta teisest poolest alates kasvanud nõudlust eluasemeturul toetasid majapidamiste sissetulekute kiire kasv ja kogunenud säästud. Kinnisvaraturule lisasid veelgi hoogu pensioni teise samba väljamaksed. Samuti toetas laenude taskukohasust rekordmadalaks kujunenud keskmine intressimäär, millega pangad eluasemelaene väljastasid.
Arvult väljastati nii 2021. kui ka 2022. aastal 15 protsenti rohkem eluasemelaene kui varasematel aastatel. Kuigi pankade eluasemelaenuportfelli kasvu tipp jäi mullu septembrisse (12,2 protsenti) ning seejärel on laenuaktiivsus tagasi tõmbunud, suurenes eluasemelaenuportfell ka detsembris aastavõrdluses endiselt väga kiiresti (11 protsenti). Pärast möödunud kahe aasta erakordselt suurt aktiivsust on rahunemine eluasemelaenuturul oodatav.
Ettevaatus ebakindlas majanduskeskkonnas ning üldine hindade ja intressimäärade tõus kahandas detsembriks uute eluasemelaenude võtmist märgatavalt. Kokku väljastasid pangad detsembris eluasemelaene 170 miljoni euro väärtuses ning uute lepingutega seotud väljamakseid jäi järsult vähemaks – pangad maksid välja uusi eluasemelaene viiendiku võrra vähem kui aastatel 2018–2019 ehk enne väga aktiivset laenamisperioodi. Suuresti on nõudlust pidurdanud majapidamiste ettevaatlikkus. Lisaks on kõrged kinnisvarahinnad ja üldine hinnakasv vähendanud eluasemelaenu taskukohasust, eriti väiksema sissetulekuga perede jaoks.
Edaspidi eluasemelaenunõudlus eeldatavasti paraneb. Aasta esimesed kuud on tavapäraselt eluasemelaenuturul vaiksemad ja sama võib oodata selgi aastal. Edasine sõltub suuresti majapidamiste kindlustundest ja rahalisest olukorrast. Ühelt poolt pidurdavad euribori tõus ja üldise hinnatõusu visa taandumine valmisolekut uut eluasemelaenu võtta. Teisalt pakub leevendust jätkuv palgakasv. Üldjuhul on eluasemelaenu võtjateks keskmisest suurema sissetulekuga majapidamised, kes suudavad ka rohkem säästa. Need tegurid toetavad kindlustunde taastudes ka nõudlust eluasemelaenude järele.