L, 4.02.2023

Leedu keskpanga juht hoiatab: intressitõusud peavad jätkuma senises tempos

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Leedu keskpanga juht hoiatab: intressitõusud peavad jätkuma senises tempos
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Leedu keskpanga juht Gediminas Šimkus.
Leedu keskpanga juht Gediminas Šimkus. Foto: Zygimantas Gedvila/Scanpix

Leedu keskpanga juhi ja Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu liikme Gediminas Šimkuse sõnul peaks EKP jätkama intressimäärade tõstmist poole protsendi võrra ka edaspidi, kuna inflatsioonisurve püsib tugev ja palgad kasvavad.

Leedu keskpanga juht ütles Bloombergile, et järgmistel Euroopa Keskpanga istungitel pole põhjust kõrvale kalduda 0,5-protsendilistest intressitõusudest – isegi kui energiahinnad langevad. Šimkus lisas, et rahapoliitika karmistamine ei pruugi lõppeda enne suve.

«Alusinflatsioon (hinnakasv ilma energia ja toiduaineteta - toim) püsib tugev ja näitab, et võitlus sellega ei ole lõppenud,» ütles Leedu keskpanga juht teisipäeval. «Seega on meil tugev põhjus jääda senisele kursile, milleks on 50 baaspunkti.»

Viimasel ajal on monetaarpoliitilised arutelud käinud teemal, kas hinnasurve taandumine õigustaks intressitõusude aeglustamist. Järgmisel nädalal toimuval EKP istungil näib aga sisuliselt juba otsustatud olevat pooleprotsendiline intressitõus, mis viiks hoiuseintressi 2,5 protsendini, refinantseerimise intressimäära kolme protsendi peale ning laenamise püsivõimaluse intressimäära 3,25 protsendi.

Laenude teenindamine muutub üha keerulisemaks

Pärast veebruari alguses toimuvat istungit pannakse tõenäoliselt proovile ka EKP varasemalt saavutatud ühtsus.

Tasasema lähenemisviisi pooldajad on Itaalia keskpanga juht Ignazio Visco ja tema Kreeka ametivend Yannis Stournaras. EKP juhatuse liige, itaallane Fabio Panetta ütles ka eile Handelsblattile antud kommentaaris, et märtsis tulevad uued prognoosid nõuavad olukorra ümberhindamist.

Ometi on liitlasi ka Šimkusel, kes toetab karmimat rahapoliitikat. Hollandi keskpanga juht Klaas Knot toetab mitmeid jõulisemaid samme inflatsiooni kontrolli alla saamiseks, samas kui Saksa Bundesbanki president Joachim Nagel on öelnud, et vaja on «rohkem tegutseda». Euroopa Kespanga president Christine Lagarde on lubanud, et EKP «jääb kursile», kuna riikide üha kasvavad laenukulud ei luba intresse rohkem kergitada.

Peamise põhjusena, miks hinnakasv ei aeglustu, tõi Šimkus välja palgatõusu, öeldes, et see nõuab poliitilist vastust. Euroala töötajaskond on aga aktiivselt nõudmas palgatõusu, kuna inflatsioon sööb sissetulekuid ja pingeline olukord tööturul parandab nende läbirääkimispositsiooni.

«Surve palgakasvule kasvab – eeldan, et palgatõus ületab euroala ajaloolisi keskmisi, ütles ta. «See on midagi, mis toimub ja millega peame arvestama, sest see mõjutab alusinflatsiooni.»

Šimkus lisas, et EKP ei tohiks palgasurve kasvades intressitõuse aeglustada. 

Energeetikas on häid märke

Euroopa majandusväljavaated on viimastel nädalatel siiski osaliselt paranenud tänu maagaasi hindade langusele, mis ajendatud soojast talveilmast ja hästi täidetud gaasihoidlatest. Siiski hoiatas Šimkus, et osa  Ukraina sõjast tingitud mõjusid on alles ees. «Gaasi hinnatõus ei pruugi tarbekaupades veel täiel määral kajastuda,» sõnas ta. «Ja vaatamata hiljutisele langusele on praegused energiahinnad varasemast palju kõrgemad».

Investorid ennustavad, et EKP tõstab aasta keskpaigaks baasintressimäära 3,50 protsendi lähedale. Šimkuse sõnul on veel vara öelda, millal kõrghetk saab, kuid selle saavutamine enne suve võib olla ebatõenäoline. «Mulle on selge, et praegune majanduskeskkond nõuab meilt järgmistel kohtumistel 50 baaspunkti suurust kasvu,» ütles ta. «Kui vaatame hilissuvesse või sügisesse, peame ootama ja vaatama.»

Leedu keskpanga juht lisas, et intressimäära alandamine tänavu, mida mõned majandusteadlased on ennustanud, ei ole väga tõenäoline.

Märksõnad
Tagasi üles