:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/26/15100251t1h7f73.jpg)
Postimees kirjutas eile, kuidas Eesti Energia on viimastel päevadel teavitanud päikesepaneelide omanikke kuni viiekordsest müügimarginaali tõusust. Täna muutis riigifirma meelt ja teatas, et jätab esimeseks märtsiks planeeritud hinnatõusu ära.
SUUNAMUUTUS ⟩ Eesti Energia loobub päikeseparkide müügimarginaali tõstmisest (4)
Eesti Energia otsustas ära jätta esimesele märtsile kavandatud väiketootjate elektri tagasiostu lepingute muudatused, et võtta rohkem aega klientide teavitamiseks muudatuste tausta kohta, seisis ettevõtte tänahommikuses pressiteates.
«Saame klientide tagasisidest aru, et sellised muudatused vajavad rohkem aega ja selgitust. Praeguses majandusolukorras ja kõrge energiahinna ajastul on igasugune elektriga seotud muudatus väga tundlik teema ning vajab põhjalikku selgitustööd,» ütles Eesti Energia klienditeenuste valdkonna eest vastutav juhatuse liige Agnes Roos.
Lubab anda klientidele rohkem selgitusi
«Tunnistan, et mina ja minu tiim oleme muudatuse olemusest kliente ette informeerinud liiga vähe ja seetõttu pidasime õigeks astuda sammu tagasi,» nentis Roos.
Kavandatud muudatus puudutas Eesti Energia sõnul nende 4128 klienti. Kokku on Eesti Energial väiketootjate mõõtepunkte 8000.
«Võtame veelgi rohkem aega sügavamaks analüüsiks, klientidele taustateadmise loomiseks ja paremaks koostööks. Soovime taastuvenergia arengule Eestis hoogu anda ja kliente selles toetada, sealhulgas põhjaliku selgitustööga,» lisas Roos.
Kui 2020. aastal oli Eesti Energia portfellis ligikaudu 1300 väiketootjat, siis möödunud aasta lõpuks oli neid üle 8000. Kokku andisid Eesti Energia väiketootjad elektrivõrku mullu 155 GWh elektrit, mille eest riigifirma on tootjatele tasunud kokku 32,4 miljonit eurot.
«Väiketootjate käitumise prognoosimise muudab keeruliseks ka asjaolu, et nende hulk energiaturul on plahvatuslikult kasvanud.»
«Mikrotootmine on muutunud arvestatavaks osaks elektritootmise turul. See, millisel turul toimisime kolm aastat tagasi ja millega seisame silmitsi täna, on kardinaalselt erinev. Suurim töö ja väljakutse on bilansienergia päev ette prognoosimine,» selgitas Roos.
Bilansielekter on kallimaks muutunud
Eesti Energia selgitusel ei ole elektrimüüja pelgalt elektri vahendaja turu ja kliendi vahel, nagu arvatakse. Riigifirma sõnul tuleb elektrimüüjatel iga päev prognoosida ja osta järgmiseks päevaks elektribörsilt tunnipõhise täpsusega elektrienergiat oma klientide tarbimise ja tootmise katteks.
«Kui klientide jaoks pole ostetud piisavalt elektrit, tuleb elektrimüüjal seda bilansiturult börsihinnast kallimalt juurde osta. Kui elektrit jääb üle, tuleb see börsihinnast oluliselt madalama hinnaga bilansienergiaturul maha müüa,» rääkis Roos.
Prognoosi ja tegelikkuse erinevuse suurusest tekibki bilansienergia kulu. See kulu hinnastatakse bilansienergiakuluna klientide elektri tagasiostu marginaali sisse.
«Väiketootjate puhul on prognoosimine kõige keerulisem, sest esiteks peab prognoosima nii kliendi tarbimist kui ka tootmist. Teiseks muudab väiketootjate käitumise prognoosimise keeruliseks ka asjaolu, et nende hulk energiaturul on plahvatuslikult kasvanud ning vähegi vale prognoosi tegemine tähendab suurt mõju,» selgitas Roos.
Tema sõnul on üks põhilisi bilansikulu tekitajaid elektri börsihinna ja bilansihinna vaheline erinevus. 2020. aastal oli börsihinna ja bilansihinna keskmine erinevus 29 eurot MWh, 2021. aastal 54 eurot MWh ning 2022. aastal 189 eurot MWh.