/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/04/06/7756579t1h7cbd.jpg)
Teisipäeval allkirjastas maaeluminister Urmas Kruuse määruse, mis võimaldab hüvitada kalandusega tegelevatele ettevõtjatele lisakulud, mis on põhjustatud Vene agressioonist Ukrainas.
Riik toetab Vene agressiooni tõttu kannatanud kalamehi
Hüvitiste perioodiks on valitud ajavahemik 2022. aasta 1. märtsist kuni 31. detsembrini ehk hüvitatakse elektri ja kütuse hinnatõusu see osa, mis on ilmnenud pärast Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu, teatas ministeerium.
Kruuse selgitas, et kalandussektori tegevus on osa Eesti toidutootmisest, mis on julgeoleku seisukohast strateegiline sektor.
«Kalandussektor on saanud tugeva majandusliku löögi, mille on põhjustanud hüppeline sisendite, eriti energia hinnakasv,» täpsustas minister toetuse vajalikkust.
Elektri maksumuse lisakulu hüvitist saavad taotleda vesiviljelustoodete tootjad ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad. Diislikütust kasutatakse kõige rohkem kaugpüügil ning Läänemere traalpüügil. Seepärast saavad taotleda hüvitist püügil kasutatava kütuse maksumuse lisakulu eest just need kaks püügivaldkonda.
Püügisektorile on kütuse hinna lisakulu kompenseerimiseks ette nähtud kokku ligi 2,2 miljonit eurot, ühe taotleja kohta maksimaalselt 500 000 eurot. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlejatele ning vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele on elektri hinna lisakulu kompenseerimiseks ette nähtud kokku pea 3,8 miljonit eurot, ühe taotleja kohta maksimaalselt 200 000 eurot.
Lisaks märkis Kruuse, et fondi abil on ettevõtjad juba varem teinud suuri investeeringuid, et minna üle säästvamale energiakasutusele, kuid tehnoloogia arengukiirus on seadnud omad piirid.
«Merel kalapüügiks kasutatavate laevakütuste asendamine mõne muu energiakandjaga on keeruline, sest puuduvad head alternatiivid,» avas minister otsuse tagamaad.
Samas näeb ta, et tehnoloogia arengukiirusest hoolimata on sektoril võimalus panustada oma energiakindlusesse. «Paneme ettevõtetele südamele, et praegu aitab küll riik kriisi mõjusid leevendada, aga tegelikult peab igaüks ka ise enda plaanid ja investeeringud läbi mõtlema selliselt, et sarnased kõikumised tulevikus paremini üle elada,» ütles Kruuse.
Ettevõtjaid toetatakse kooskõlas 2030. aastani kehtiva põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava kestliku kalanduse programmiga, mille eesmärk on võimaldada elujõuline ja konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal.
Kalandussektori ettevõtjad saavad hüvitist taotleda põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti kaudu. Taotluste vastuvõtt kütuse lisakulude hüvitamiseks algab veebruaris ning elektri lisakulude hüvitamiseks märtsis.
Toetust antakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014.–2020. aasta perioodi rahadest, millest 75 protsenti makstakse fondi eelarvest ning 25 protsenti riigieelarvest.