/nginx/o/2022/10/20/14910938t1h7b54.jpg)
USA riigivõla limiit (see, kui palju valitsusel on lubatud laenu võtta) sai eelmise nädala neljapäeval jälle täis, mille tõttu oli rahandusministeerium sunnitud riigi maksejõuetuse vältimiseks kasutama erakordseid meetmeid. Rahandusminister Janet Yellen ütles, et kui võlalae tõstmisel kokkuleppele ei jõuta, võib meid tabada globaalne finantskriis.
Vabariiklased, kellel on esindajatekojas kerge enamus, nõuavad, et võlalimiidi tõstmine peab olema seotud kulutuste vähendamisega. Valge Maja on sellele vastu hakanud ning teatas, et mingeid järeleandmisi võlalae tõstmiseks pidama ei hakata. Võlalae draama lahendamine on Kongressi kätes ning aina enam kardetakse, et kumbki osapool ei anna järele. See tähendaks, et USA jätaks esimest korda ajaloos osa riigivõlast tagasi maksmata.
USA võlalagi on 31,4 triljoni dollari peal ning seda on aastate jooksul pidevalt tõstetud. Eelmisel nädalal see piir aga ületati ning rahandusminister Janet Yellen ütles, et valitsus peab riigiaparaadi tööshoidmiseks kasutama erakordseid meetmeid. Need meetmed kestavad kuni selle aasta 5. juunini.
See annab Kongressile aega. Erakordsete meetmete kestvus on Yelleni sõnul aga ebakindel ning prognoosimine, kui suured on järgnevatel kuudel valitsuse kohustused, on väga raske.
Kui erakordsed meetmed on kurnatud ning Kongress ei suuda võlalage tõsta, siis kindlasti langetatakse USA krediidireitingut. Lõpuks võib olukord Yelleni sõnul kaasa tuua ka globaalse finantskriisi.
USA võlalagi (punasega, triljonites dollarites) ja USA riigivõlg (halliga).
«Kui see juhtub, siis meie laenukulud kasvavad ning samamoodi suurenevad kõigi ameeriklaste laenukulud,» ütles Yellen. «Ei ole kahtlustki, et maksete peatamine võlausaldajatele, sotsiaalabi saajatele või sõjaväelastele põhjustaks USAs majandussurutise. Potentsiaalselt võib sellele järgneda ka globaalne finantskriis.»
«See õõnestaks ka dollari reservvaluuta staatust maailmas, dollareid kasutatakse üle maailma. Ja ameeriklased – paljud neist kaotaks töö ning kindlasti kasvaks nende laenukulud,» jätkas Yellen.
Võlalagi on USAs üks väga kummaline moodustis. Seda on alates 1970. aastast kümneid kordi tõstetud, aga langetatud pole kordagi.
Pole juhus, et võlalage on ainult tõstetud. Tagamata valuutaga ja võlal põhinevas rahasüsteemis pole võlalae järjepidev langetamine võimalik. Rahasüsteem sõltub võlgade kasvust majanduses, iga juurde loodud dollar tekib ringlusesse koos intressiga. Valuuta ja võlg toimivad nagu aine ja antiaine – kui nad omavahel kokku puutuvad, siis mõlemad hävivad. Intress jääb aga alles. Selle intressi maksmiseks on vaja ringlusesse laenata uut valuutat.
Muidugi ei tule kogu raha ringlusesse USA riigivõla suurendamisel. Suurem osa rahast tekib osalise reservmääraga pangandusest. Samas on ka nendel laenudel intress ning tagasimaksmisel kaob laenu põhiosa ringlusest.
Seega on debatt võlalae ümber täielik tsirkus. Mõlemad osapooled teavad, et võlalage peab lõpuks tõstma, sest see on täiesti vältimatu. Ei demokraadid ega vabariiklased soovi olukorda, kus USA muutuks maksejõuetuks – sellega kaasneks hulga probleeme, mis on tunduvalt suuremad, kui teiselt osapoolelt nõutavad järeleandmised.
Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsesside kohta veel lugeda, külasta meie uudiste lehte!