Välisinvesteeringud Eestisse tegid kriiside kiuste mullu rekordi

Kristjan Järvan   . Foto: Sander Ilvest

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi ühendasutuse välisinvesteeringute osakond aitas eelmisel aastal Eestisse tuua 351 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid, mis on organisatsiooni andmeil kõigi aegade rekord.

Maandatud välisinvesteeringute abil loodi ligi 1600 kõrgepalgalist töökohta, teatas asutus.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul raputas Venemaa algatatud sõda kogu maailma majandust, kuid Eesti on vaatamata sellele suutnud oma tugevused maksma panna.

«Eesti tugevuseks on haritud töötajad, kes suudavad luua suurt lisandväärtust, lihtne ja selge maksusüsteem ning paindlikkus nii õigusruumis kui uute tehnoloogiate katsetamiseks. Kui oleme nendes kolmes asjas maailma parimad, pole meil vaja välisinvestoreid pikalt veenda,» ütles Järvan.

«Eelmisel aastal ennustasid paljud, et Ukrainas toimuv sõda kahjustab Eesti mainet potentsiaalsete investorite silmis ning esimesel poolaastal oli vaja tegeleda mahuka selgitustööga, et investorite usaldus Eesti vastu püsiks. Teine poolaasta oli taas äriliselt aktiivsem ja hulk Eestile olulisi investeerimistehinguid said kinnituse. Kokkuvõttes on huvi Eestisse investeerimise vastu jätkuvalt kõrge, seda ilmestab ka meie meeskonna kaasabil tehtud kõigi aegade välisinvesteeringute rekordtulemus,» ütles EASi ja Kredexi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonna juht Joonas Vänto.

Suurte välisinvesteeringuprojektide realiseerumine ei juhtu üleöö ning näiteks Neo Performance Materialsi magnetitehase projektiga tegeles välisinvesteeringute osakond juba aastaid.

«Neo Performance Materialsi otsus rajada Ida-Virumaale magnetitehas oli kahtlemata eelmise aasta suurim projekt nii investeeringu mahult kui loodud töökohtade arvult ja lisaks on see ka strateegiliselt väga oluline välisinvesteering. Tehas saab oluliseks osaks elektrisõidukite ja tuulegeneraatorite tarneahelates Euroopa Liidus ja Põhja-Ameerikas ning siin on potentsiaali edasisteks arendusteks,» märkis Vänto.

Esiletoomist väärib ka Norra päritolu jäälõhkujate tootja Bifrost Tug, kes rajab Eestisse üksuse ja arenduskeskuse. Projekt sai EASi rakendusuuringute programmist rahastust  ligi 800 000 eurot ning projekti on kaasatud ka Tallinna Tehnikaülikooli väikelaeva kompetentsikeskus. Projekti sisuks on välja töötada uudse disainiga eemaldatav jäälõhkumise vöör väiksematele puksiirlaevadele, et need pääseksid talvisel ajal meretuuleparkides paremini ligi tuulegeneraatoritele.

Samuti tegi Saksamaa ettevõte Kühne+Nagel mullu IT arenduskeskuse jätkuinvesteeringu, mis on ühendasutuse andmeil suurim töökohtade looja peale Neo Performance Materialsi. Lisaks tegi jätkuinvesteeringu Saaremaal tegutsev Soome ettevõte Incap Electronics, olles näiteks, kuidas on võimalik ka keskustest eemal luua lisandväärtust ning olla osa globaalsest ettevõtlusest.

Minister Järvani sõnul loob iga kriis uusi võimalusi innovatsiooniks. «Ajalugu on näidanud, et uue olukorraga kõige kiiremini kohanevad ettevõtted kujundavad järgnevate aastate majanduskasvu fookuse,» lisas minister.

«Kindlasti tuleb eraldi välja tuua head koostööd välisministeeriumi ja saatkondadega, kellega järgneval aastal koostöö suureneb ilmselt veelgi. Koostöös nendega lõime sihtriikide tegevuskavad välisinvesteeringute maandamisel, mis annab kõikidele pooltele selgema plaani, kuidas edasi minna,» selgitas Vänto.

Ühtlasi on tema sõnul suurenemas koostöö Eesti ettevõtetega, sest lisaks börsile minekule on ettevõtte lisarahastuse leidmise üks variant välisinvestori kaasamine, kes võib ettevõttele anda ka olulist strateegilist vaadet. «Tugevad ettevõtted teevadki julgeid investeeringuid keerulisel ajal,» märkis välisinvesteeringute osakonna juht.

2021. aastal aitas välisinvesteeringute osakond maandada 194 miljoni euro ning 2020. aastal 160 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringud. Koroonapandeemia eelsel 2019. aastal ulatus välisinvesteeringute keskuse otseste välisinvesteeringute maht 234 miljoni euroni.