P, 5.02.2023

Majandus tammub paigal: erilist tõusu ega langust pole näha

PM Majandus
Majandus tammub paigal: erilist tõusu ega langust pole näha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mihkel Nestor
Mihkel Nestor Foto: Jaanus Lensment

SEBi hinnangul ei ole suurel osal arenenud maailmast 2023. aastal pääsu majanduskasvu jäämisest nullilähedaseks või isegi väikesest majanduslangusest, ka Eestis prognoosib pank tänavuseks majanduskasvuks nappi 0,2 protsenti.

«2023. aasta on alanud maailmamajanduse jaoks taas ebakindlalt, ent iseenesest pole selles midagi uut – taoline ebakindlus on meid saatnud juba koroonapandeemiast saati. Ukraina sõja algusest möödub peagi aasta ja kuigi püsib lootus, et Venemaa agressioon saab ühel päeval lõplikult tagasi löödud, ei julge keegi ennustada, millal see aeg koidab. Kuigi Euroopa on olnud üllatavalt paindlik Vene energiasõltuvusest lahtirebimisel, tähendab toimunu paratamatult, et hirm energianappuse ees jääb majandust painama pikemaks ajaks,» nentis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Analüütik tõi välja, et koroonapandeemia ajal jõulise tagasituleku teinud inflatsioon saavutas mullu energiahindade tuules enneolematud kõrgused ning kahjustas tõsiselt inimeste ostujõudu.

«Ehkki praeguseks on hinnatõus veidi leevenenud, oleme me endiselt väga kaugel sellest, et olukorda normaalseks pidada. Seetõttu on keskpangad veel mõnda aega jätkamas intressitõusudega, mis muudavad laenamise kallimaks ja majanduskliima seeläbi varasemast palju jahedamaks,» märkis Nestor.

Ent kõige selle juures on maailmamajandus tema sõnul suutnud pakkuda ka positiivseid üllatusi.

«Hoolimata pessimistlikest ennustustest oli mullune majanduskasv väga paljudes riikides üle ootuste hea. Suureks toeks olid selle juures tugevad tööturud. Kõrge tööhõive ja kiirenev palgakasv lubasid tarbijatel jätkata kulutamist vaatamata ebakindamale vaatele tulevikule ning kiirele inflatsioonile. Sisetarbimise kasv andis ettevõtetele omakorda signaali, et ehk ei ole majanduse aeglustumine liialt järsk ja seetõttu ei tasu ka enda äritegevuse planeerimisel liialt konservatiivne olla,» lausus Nestor.

Eesti jaoks on analüütiku sõnul kõige olulisem euroala majanduse väljavaade, mis määrab ära siinsete eksportijate äri edulootused. Siiani on euroala majandusnäitajad olnud üllatavalt head.

«Pärast pikaleveninud koroonapandeemiat on majapidamised olnud altid naasma endiste tarbimisharjumuste juurde ja kõrge inflatsioon pole suutnud seda trendi murda. Hoogsa tarbimise tuules on tööturud püsinud tugevad ja tööhõive kasvanud. Sellele vaatamata on tarbijakindlus langenud paljudes euroala riikides ajalooliselt madalaimate tasemeteni, mida põhjustab ühelt poolt kiire hinnatõus, ent teisalt ka suur ebakindlus majanduse tuleviku suhtes. Euroopa majandusel pole võimalik neid negatiivseid trende lõputult eirata,» tõdes Nestor.

SEB prognoosi kohaselt on euroala sattunud lühiajalisse majanduslangusesse, ent aasta teises pooles õnnestub suurel osal riikidest sellest väljuda, mistõttu jääb euroala sisemajanduse kogutoodang tänavu mullusele tasemele. Et tõsist langust õnnestub euroalal vältida, siis taastub majanduskasv suhteliselt kiiresti ja 2024. aastaks ootab pank juba ligi 2 protsendi suurust sisemajanduse koguprodukti (SKP) tõusu.

Eesti eksportööride jaoks muudab Nestori sõnul olukorra mõnevõrra hapramaks tõik, et kahe Eesti kõige tähtsama kaubanduspartneri – Soome ja Rootsi – 2023. aasta SKP muutus saab olema miinusmärgiga. Sügavamaks osutub majanduslangus Rootsis, kus tänavu oodatakse SKP kahanemist 1,2 protsendi võrra.

Eesti jaoks on Nestori sõnul eriliselt muret tekitavad suure languse põhjused – nimelt kannustab Rootsi majanduslangust kinnisvara- ja ehitussektori äkiline pidurdumine. SEBi prognoosi põhjal kahaneb alustatud elamuehituse maht Rootsis tänavu vaid pooleni 2021. tasemest.

«See saab olema tõsine raskus Eesti eksportivale tööstusele, kelle jaoks just Rootsi kinnisvaraturu kõrgkonjunktuur on viimastel aastatel häid ärivõimalusi loonud. SKP kahanemist on oodata ka Soomes, ent seal saab langus olema oluliselt tagasihoidlikum, piirdudes 0,3 protsendiga,» tõi analüütik välja.

Eesti majanduse trendid on viimastel kvartalitel tema hinnangul olnud aga äärmiselt sarnased ülejäänud euroala riikidega.

«Kuigi inflatsioon on olnud rekordiliselt kiire, siis on majapidamised seda suutnud siiani üllatavalt hästi trotsida. Siiski on majanduskonjunktuuri halvenemine aina enam tuntav ja tarbijad muutunud ostude tegemisel ettevaatlikumaks. Seetõttu jääb eratarbimise kasv püsihindades tänavu nullilähedaseks,» ütles Nestor.

Suurimate muredega peavad tema sõnul sel aastal rinda pistma eksportivad tööstusettevõtted. «Oluline osa siinsest tööstusest on ühel või teisel moel seotud Põhjamaadega, sealhulgas eriti just sealse kinnisvaraturuga. Ehituse madalseisu ületamine võtab aega ja seetõttu viibib ka nõudluse taastumine pikemalt,» möönis analüütik.

Vaatamata nendele negatiivsetele trendidele suudab Eesti majandus SEB panga prognoosi järgi 2023. aastal jääda tervikuna siiski plusspoolele, kasvades napi 0,2 protsendi võrra. «Kuigi töötus mullusega võrreldes tõuseb, jääb olukord tööturul suhteliselt stabiilseks ja palgakasv kiireks. Viimase taganttõukajaks on ka inflatsioon, mis küll oluliselt rahuneb, ent eelmise aasta alguse madalama võrdlusbaasi tõttu kujuneb tänavuseks inflatsiooninäiduks siiski 8,5 protsenti,» lisas Nestor.

Majanduskonjunktuur hakkab SEB praeguste prognooside kohaselt paranema aasta teises pooles ja 2024. aastal kasvab Eesti majandus juba 3,5 protsenti.

Märksõnad
Tagasi üles