/nginx/o/2022/09/27/14861314t1h5b36.jpg)
Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on vastuoluline olukord, kus ühelt poolt ootab riik energiakontsernilt investeeringute tegemist roheenergiavõimsuste ja varustuskindluse suurendamiseks, kuid samal ajal sunnib kontserni tütarettevõtet Enefit Powerit elektrihinna kunstliku reguleerimisega kahjumlikult elektrit tootma.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani eestvedamisel valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis seadusemuudatus, millega soovitakse reformida elektri universaalteenust. «Muudatusega kohustatakse Eesti Energiat müüma tarbijale elektrit soodsaima hinnaga – kui börshind on alla universaalteenuse hinna, siis börshinnaga, kui kõrgem, siis konkurentsiameti kehtestatud universaalteenuse hinnaga. Tarbija ise ei peaks muudatustest võitmiseks midagi tegema ja need rakenduks automaatselt,» selgitas Järvan pressiteates.
Sutteri sõnul on energiahindade kujunemisel kaks levinud praktikat – turupõhine ning reguleeritud hinnakujundus ja neid omavahel ühendada on meelevaldne. «Eelmisel talvel kehtestas valitsus elektrile tarbija jaoks hinnalae, millega börsihinna ja hinnalae vahe maksis valitsus tarbijale kinni. Elektri tootja ja müüja jaoks toimus protsess ikkagi turupõhiselt. Kui riik aga paneb elektrimüüjale kohustuse elektrit mingitel kindlatel tingimustel müüa, siis peab olema ka selge, kust see hinnavahe kompenseeritakse,» märkis Sutter riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus arutati elektri universaalteenusega seotud probleeme.
Ta lisas, et praeguseks ligi neli kuud kestnud elektri universaalteenuse ajal on Eesti Energia tütarettevõte, elektritootja Enefit Power tootnud elektrit kahjumlikult, sest konkurentsiameti poolt universaalteenusena kehtestatud hind ei kata tootmiskulusid. Tema sõnul sai kehtiv universaalteenuse hind mullu sügisel kokku lepitud ajutisena ja kogu kehtivusaja jooksul on Enefit Power konkurentsiametile esitanud taotlusi universaalhinna kulukomponendi hinna tõstmiseks, kuid siiani pole ametiga kokkuleppele jõutud.
Sutter tõi ka välja, et riigi poolt on ülekohtune oodata Eesti Energialt investeeringuid roheenergia osakaalu suurendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks, samal ajal, kui ettevõtte tulubaasi kunstliku reguleerimisega oluliselt kärbitakse. «Kui me tahame ühiskonnana, et elektrimüüjad investeeriks võrku rohkem, aga samal ajal mõtleme välja viise, kuidas elektritootja majanduslikku olukorda nõrgestada, siis need asjad paraku kokku ei käi,» nentis Sutter.
Oktoobrist käivitunud elektri universaalteenust kasutab Järvani sõnul praegu ligi 330 000 kodutarbijat, 10 000 ettevõtet ja 300 kohaliku omavalitsuse asutust.
Mullu septembri lõpus kehtestas konkurentsiamet Enefit Poweri ajutise elektri universaalteenuse tootjahinna, mille alusel hakkasid elektrimüüjad 1. oktoobrist tarbijatele universaalteenust pakkuma – hinnaks sai 154,08 eurot megavatt-tunni kohta ehk 15,4 senti kilovatt-tunni kohta. Enefit Poweri esitatud taotluses konkurentsiametile oli hinnaks 181,83 eurot megavatt-tund ehk 18,18 senti kilovatt-tunni kohta. Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola ütles mullu sügisel, et 154-eurone hind tootja kulusid ei kata.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)