Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/11/29/855293t1h5472.jpg)
SEB ökonomist Hardo Pajula võrdles Eesti kõrgkoole saekaatriga, kus mõeldakse vaid etteantud laudade hulgale, väljuvate prusside kvaliteet aga jätab soovide.
«Probleem on selles, et inimesed käivad tööl ja ei jõua auditooriumisse. Saed käivad, aga metsamaterjali pole,» selgitas Pajula tööandjate keskliidu aastakonverentsil «Tuulelohe lend». «Küsimus on selles, mis materjal sealt sae alt välja tuleb.»
Aastaid EBSis õppejõuna töötanud Pajula nägi enda sõnul alatasa olukordi, kus tööle läinud tudengite õpingud venima ja viimaks sootuks pooleli jäid.
Probleemi juured peituvad Pajula sõnul varasemates õppeastmetes.
Inimene, kes on koolist olnud 10-15 aastat eemal, ei kujuta ette, kui hullud need asjad seal on. Ma ei arva, et palka peaks juurde panema. Kui piirate kindlust ja eesmärk on kindlus ära võtta, siis on nukker sinna helikopteriga toitu juurde viia.
«Inimene, kes on koolist olnud 10-15 aastat eemal, ei kujuta ette, kui hullud asjad keskmises õpetajate toas on,» lausus Pajula. «Ma ei arva, et õpetajatele peaks palka juurde panema. Kui piirate kindlust ja eesmärk on kindlus ära võtta, siis on mõttetu sinna helikopteriga toitu juurde viia.»