/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/10/07/14883066t1hbb0c.jpg)
Hollandi võimud plaanivad tänavu sulgeda Euroopa suurima gaasileiukoha Groningeni, sest peavad selle edasist ekspluateerimist ohtlikuks, ütles kaevandusminister Hans Vijlbrief usutluses Financial Timesile.
Holland tahab sulgeda Euroopa suurima gaasimaardla
Vijlbrief loodab rajatise sulgeda enne 1. oktoobrit, kuid lõplik otsus sõltub sellest, kas pärast praegust talve hakkab Euroopat gaasipuudus vaevama.
Vajadusel jääb maardla kasutusse 2024. aasta oktoobrini, ütles ta.
Ministri sõnul on praegu töös vaid väike osa Groningeni võimsusest ja ta välistas võimaluse tootmist suurendada.
«Tootmist me turvalisuse kaalutlustel ei suurenda. See ei ole poliitiliselt absoluutselt teostatav. Samas ei kavatse ma ka seda teha, sest tootmise kasv suurendab maavärinate tõenäosust, mille eest ma vastutada ei taha,» ütles Vijlbrief.
Alates 1980. aastatest on Groningeni piirkonnas registreeritud iga aasta kuni 100 maavärinat maksimaalse tugevusega 3,6 magnituudi, märkis FT.
Arvestades gaasinappust, millega Euroopa eelmisel aastal Ukraina sõja tõttu silmitsi seisis, lükkasid Hollandi võimud Groningeni sulgemise edasi, kuid vähendasid tootmismahtu madalaimale võimalikule tasemele – 2,8 miljardi kuupmeetrini aastas.
Vijlbrief ütles, et gaasitootmise suurendamine üle 5 miljardi kuupmeetri aastas suurendab seismilise aktiivsuse ohtu piirkonnas.
1963. aastal avastatud maardla andis haripunktis üle 50 miljardi kuupmeetri aastas.
Hollandile ja Euroopale tervikuna on tagatud piisavad gaasitarned, sealhulgas USA-st, Norrast ja Katarist, ütles Vijlbrief. Lisaks võimaldab pehme talveilm piirkonna riikidel hoida laos suuri gaasivarusid.
Holland vähendas 2022. aastal gaasitarbimist eelmise aastaga võrreldes 22 protsenti, seda peamiselt tööstustoodangu vähenemise tõttu.