G7 vaatab Vene nafta hinnalae üle alles märtsis, naftatoodetele aga kehtestatakse kaks erinevat ülempiiri

Gazpromnefti Moskva rafineerimistehas. Foto: Maxim Shipenkov

Juhtivate tööstusriikide ühendus G7 leppis kokku, et Venemaa toornafta ekspordi hinnalae tase vaadatakse veebruari asemel üle alles märtsis, et anda aega turuliikumiste hindamiseks pärast seda, kui idanaabri naftatoodete hindadele seatakse veebruari alguses ülempiirid.

G7, Euroopa Liidu ja Austraalia koalitsioon kavatseb Reutersi andmetel 5. veebruaril kehtestada Venemaa naftatoodetele kaks ülempiiri: üks neile, millega kaubeldakse toornafta suhtes kõrgema hinnaga, nagu diislikütus ja bensiin, ja teine ​​toodetele, mille hind on toornaftast odavam, näiteks kütteõli.

«Ametnikud leppisid kokku, et selline lähenemisviis aitab paremini viia ellu rafineeritud toodete hinnalae poliitikat, võttes arvesse erinevate kaupade turuhindade suurt erinevust,» teatas USA rahandusministri asetäitja Wally Adeyemo pärast seda, kui kohtus reedel koalitsiooni ametnikega.

Rahandusametnikud on öelnud, et naftahinna ülempiiril on kaks eesmärki: Venemaa tulude vähendamine, kehtestades ulatuslikud allahindlused naftale, mida ostavad suured importijad, nagu Hiina ja India, ning tagada, et ülemaailmsed naftaturud oleksid piisavalt varustatud.

«Niikaua kuni hinnalagi vastab koalitsiooni eesmärkidele, leppisid saadikud kokku toornafta hinnalae taseme ülevaatamises märtsis,» teatas USA riigikassa. Alles märtsikuus toimuv hinnalae ülevaatamine võimaldab koalitsioonil hinnata arenguid maailmaturgudel pärast rafineeritud toodete ülemmäärade rakendamist.

ELi riikide embargo meritsi veetavale Venemaa toornaftale jõustus 5. detsembril. Samal ajal hakkas kehtima juhtivate tööstusriikide grupi G7 ja teiste lääneriikide vahel kokku lepitud Venemaa toornafta hinnalagi, mille tasemeks lepiti kokku 60 dollarit barreli eest.

Soome kliimauuringute keskuse CREA analüüsist selgus, et ELi nafta impordikeeld ja lääneriikide seatud hinnalagi lähevad Venemaale maksma hinnanguliselt 160 miljonit eurot päevas. Nende hinnangul peaks idanaabri kahjud veebruaris suurenema 280 miljoni euroni päevas, kuna sanktsioonid laienevad toornaftalt Venemaa naftatoodetele.

CREA on teinud seejuures ettepaneku langetada hinnalagi 25–35 dollarile barreli eest, mis võib vähendada Venemaa naftaekspordist saadavat tulu veel vähemalt 100 miljoni euro võrra päevas.