2021. aastal moodustas taastuvatest allikatest toodetud energia Euroopa Liidus (EL) tarbitust 21,8 protsenti, samas kui Eestis oli osakaal 37,6 protsenti, toetudes peamiselt biomassile ja tuuleenergiale.
Eestis oli taastuvenergia osakaal ELi keskmisest ligi kaks korda kõrgem
Euroopa Liidu keskmine näitaja vähenes 2020. aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti, kusjuures tegemist oli esimese korraga, kui aastavõrdluses nähti taastuvenergia osa energiatarbimise statistikas langemas, teatas Eurostat.
2018. aastal vastu võetud ELi direktiiv näeb ette, et 2030. aastaks peab taastuvenergia osa lõpptarbimisest olema 32 protsenti, mistõttu peavad liikmesriigid oodatud trajektoorile jõudmiseks veelgi pingutama, eriti arvestades, et 2021. tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga tõsta see eesmärk 40 protsendini ja mullune REPowerEU pakett tõstis seda veel, 45 protsendini, märkis ELi statistikaamet.
Taastuvenergia kasutamise poolest oli 2021. aastal endiselt eesrinnas Rootsi, kus vastav osakaal oli biomassi, hüdro- ja tuuleenergia, soojuspumpade ning vedelate biokütuste näol koguni 62,6 protsenti. Kaugel teisel kohal oli 43,1 protsendiga Soome ning 42,1 protsendiga järgnes Lätis. Mõlemas riigis panustas tulemusse peamiselt biomassi ja hüdroenergia kasutamine. Eesti oli üle-eelmisel aastal neljandal kohal ja 34,7 protsendiga järgnes Taani.
Enam kui pool, täpsemalt 15, liikmesriikidest jäid 2021. aastal EL-i keskmisele näitajale alla. Väikseim oli taastuvenergia osakaal tarbitust Luksemburgis, 11,7 protsenti. Maltal oli näitaja 12,2 protsenti, Hollandis 12,3 protsenti, Iirimaal 12,5 protsenti ja Belgias 13 protsenti.