Elron tahab Tallinna ringraudteega ehitusega parandada reisjatevedu

BNS
Copy
Elroni rong ülekäigul.
Elroni rong ülekäigul. Foto: Eero Vabamägi / Scanpix

Elron pöördus Tallinna ringraudtee planeerimise raames rahandusministeeriumi poole sooviga, et ettevõtet protsessi rohkem kaasataks, eesmärgiga pöörata lisaks kaubavedudele tähelepanu ka reisijateveo võimaluste olulisele parendamisele.

Rongifirma märkis vastuses ministeeriumi arvamuse andmise kutsele, et Tallinna ringraudtee kavandamise lähtekoht on olnud kaubavedudest lähtuv ehk praegu on perspektiivse ringraudtee esmane eesmärk kaubavedude ümbersuunamine Tallinna kesklinnast.

Planeeringu eesmärgiks on aga samas ka võimaldada uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste–Assaku–Luige–Tänassilma–Saue–Keila–Paldiski/Turba suunal, et võimaldada igapäevaselt töörännet elu- ja töökoha vahel ning parandada ühtlasi lennujaama, Rail Balticu reisiterminali ning teiste teenuste ja töökohtade kättesaadavust.

Elroni juhatuse esimehe Lauri Betlemi selgitusel valitakse eriplaneeringu käigus lisaks asukoha valikule ka tehnoloogia alternatiiv – kas kavandatav raudtee rajatakse 1520-millimeetrise rööpmelaiusega, nagu ülejäänud Eesti raudteevõrk või 1435-millimeetrise rööpmelaiusega. «Juhime tähelepanu, et Elroni tänane veeremipark ning samuti 2024–2026 lisanduvad uued elektrirongid on mõeldud liikumiseks raudteetaristul, mille rööpmelaius on 1520 millimeetrit. See on asjaolu, millega tuleb arvestada ning planeering peaks seda analüüsima,» toonitas Betlem.

Elron soovitab planeeringusse efektiivsema reisirongiliikluse korraldamiseks lisada ka kesklinna, täpsemalt Balti Jaama, vältivate kiirete otseühenduste loomise olemasolevatelt lääne- ja edelasuuna raudteeliinidelt idasuunale, Ülemiste Rail Balticu terminali, mis võimaldaks ettevõtte hinnangul luua uusi, kiireid ja suure potentsiaalse reisijate arvuga ida-lääne ja ida-edela suunalisi ühistranspordikoridore.

Peatused kodudest ühe kilomeetri kaugusele

Ettevõte juhib tähelepanu ka sellele, et tulevaste planeeritud rongipeatuste asukohad asuks maksimaalselt ühe kilomeetri raadiuses keskustest, sest 2022. aastal läbiviidud uuringu kohaselt kasutab Elroni teenuseid keskmisest oluliselt enam sihtrühm, kes elab rongipeatustest kuni ühe kilomeetri kaugusel.

Samuti soovitab rongifirma riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse kaasata Saku aleviku, et luua võimalus peatuse loomiseks suure reisijate arvuga asulas, ning omavalitsuste huvi korral Maardu linna ja Viimsi valla, et leida võimalusi olemasolevaid raudteekoridore kasutades rongiühenduse loomiseks Maardu–Muuga–Randvere–Miiduranna suunal.

Potentsiaalsete linnaliinidena näeb Elron 2030. aasta ja veelgi kaugema tuleviku perspektiivis ligi 34,5 kilomeetrit pikka Kopli–Ülemiste–Miiduranna liini; 40,5-kilomeetrise pikkusega Saku–Ülemiste–Miiduranna lõiku ning ligi 57 kilomeetrit pikka Keila–Ülemiste–Miiduranna liini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles