/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/01/20/15090009t1h95b1.jpg)
Tervishoiuvaldkonna töötajate ja tööandjate liidud allkirjastasid reedel uue kollektiivlepingu aastateks 2023–2024, mis parandab arstide, õdede, hooldajate ja teiste meditsiinispetsialistide töö- ja palgatingimusi ning tagab tervishoius töörahu.
Kollektiivleping toob meedikutele palgatõusu
Tunnitasude alammäärad tõusevad alates 1. aprillist ümmarguselt 20 protsenti ja järgmisel aastal veel 10 protsenti. Et rohkem väärtustada tööd, mida tuleb teha väljaspool tavatööaega, suurendatakse öösel ja nädalavahetusel töötamise lisatasusid ja valveaja tasu koduvalvetes. Alates 1. aprillist 2024 makstakse tervishoius öösel 1,4-kordset ja laupäeval-pühapäeval 1,25-kordset töötasu.
Kollektiivleping tagab ka lisapuhkuse, reguleerib töö- ja puhkeaega ning täienduskoolituse ja töötervishoiu tingimusi.
«Tulevikku vaadates määratleme 2023. aastal õde-patsient suhtarvud, mille tulemusel saavad õed pakkuda patsientidele paremat toetust ja ravi,» märkis õdede liidu president Anneli Kannus.
Tänavad ministrit
Lepingu pooled tunnustavad hea koostöö eest läbirääkimistel tervise- ja tööministrit ja haigekassa juhte ning riiklikku lepitajat, kelle abiga kokkuleppele jõuti.
«Meie tervishoiu suurim mure on arstide ja õdede puudus. Kollektiivleping ei lahenda kõiki sellest tingitud probleeme, aga tänu paremini motiveeritud töötajatele ei lähe ehk olukord hullemaks,» ütles arstide liidu president Jaan Sütt.
Sama meelt on kliiniliste psühholoogide kutseliidu juht Iiris Velling, kes ütles, et psühholoogilise ravi kättesaadavuse vähenemise pidurdamiseks on hädavajalik pakkuda kliinilistele psühholoogidele tervishoiusüsteemis häid töötingimusi.
Tervishoiutöötajate kutseliidu president Ulvi Tasane ütles, et viimase aja kõrgeim palgatõus toob ligi 4000 mujal töötavat õde tagasi tervishoidu.
Haiglate liidu juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul on tänane kollektiivleping nagu varasemadki riikliku lepitaja vahendusel sõlmitud kompromiss. «Kompromissi suurimaks väärtuseks on töötüli ärahoidmine, aga lisaks sellele oleme loonud eeldused sotsiaalpartneritega ühiselt tervishoiupoliitikas kaasarääkimiseks,» märkis ta.
Kollektiivleping loob Sule hinnangul eeldused Eesti meditsiinisektori plaanipäraseks toimimiseks järgmisel kahel aastal, kuid töö rahastusmudeli kallal jätkub, et luua jätkusuutlikud lahendused nii haiglate kasvavate majanduskulude katmiseks kui ravivõla vähendamiseks ja arstiabi kättesaadavuse parandamiseks.