/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
/nginx/o/2023/01/20/15089769t1h5200.jpg)
II samba pensionikogujatele antakse järgmisest aastast võimalus teha senise 2 protsendi asemel sissemakseid määras 4 protsenti või 6 protsenti. Suuremat kogumisprotsenti saab rakendada 1. jaanuarist 2025.
Uuel aastal saab otsustada suuremad sissemaksed teise sambasse
«Eesmärk on anda pensionikogujatele lisavõimalusi ja positiivne sõnum sambasse jääda otsustanud inimestele, et säilitada ja kasvatada nende motivatsiooni jätkuvalt pensioniks raha koguda,» märkis rahandusminister Annely Akkermann. «Maksemäära tõstmisest on aga kasu ka neil, kes on praegu otsustanud II sambast lahkuda, kuid otsustavad hiljem naasta. Suurema protsendiga korjamine aitab tagasi koguda vahepeal tekkinud minimaalselt 10 aasta pikkust kogumispausi.»
Vaikimisi jääb kehtima senine 2 protsendi makse määr. See tähendab, et II sambaga liitumisel rakendub automaatselt just see määr, aga kes soovib, saab selle tõsta 4 või 6 protsendile. Uus maksemäär rakendub alati 1. jaanuarist, avaldus peab olema esitatud hiljemalt eelneva aasta 30. novembriks. Seega on makse määra võimalik muuta kord aastas.
Valitud makse määr kehtib tähtajatult. Kui isik teeb hiljem uue avalduse, millega valib teistsuguse makse määra, rakendub see järgmise aasta algusest. Seega on otsuse mõju minimaalselt aastapikkune.
Miks tihemini ei saa muuta?
«See lahendus on administratiivselt vähem koormav. Nii tööandjate kui maksu- ja tolliameti jaoks on teada, et kalendriaasta sees makse määrad muutuda ei saa ning kohaldamisele kuuluvat makse määra tuleb kontrollida kord aastas. See lihtsustab ka kohustusliku kogumispensioni makse arvestust füüsilisest isikust ettevõtjatel, kelle puhul ongi makse tasumise periood üks kalendriaasta,» märkis ta.
Kõrgemate maksemäärade kasutamine tähendab tulevikus riigieelarvele aga tulumaksu ja tarbimismaksude laekumise vähenemist. Laekumise vähenemine sõltub inimeste arvust, kes kõrgema makse määra valivad, makse määra ja sissetulekute suurusest.
«Samas on lootust, et suuremad maksed tõstavad inimeste pensioneid tulevikus, mis omakorda tähendab potentsiaalelt riigi väiksemaid kulutusi pensionidele jm sotsiaaltoetustele,» ütles ta. «Kõrgemad pensionid suurendavad ka tarbimist ning seeläbi maksulaekumist ja majanduskasvu. Kogudes 30 aastat keskmiselt makse määraga 5 protsenti tõuseks rahandusministeeriumi hinnangul ka pensioni ja palga suhe umbes 5 protsendi võrra.»
2013. aasta II samba kogemusest, kus 106 000 inimest otsustas suurendada vabatahtlikult enda 2 protsendi makse määra 3 protsendile perioodiks 2014–2017, võiks rahandusministeeriumi hinnangul eeldada, et tõenäoliselt tõstaks esimestel aastatel oma II samba makse määra umbes 100 000 inimest.
Tulevikus avaldub makse määra tõstmise mõju II sambaga liitunud isikule eelkõige tema pensionivara suurenemise kaudu. Kuivõrd II sambast võib lahkuda ka juba enne pensionile jäämist, võib mõju isiku tulevasele sissetulekule avalduda ka varem. Sambast lahkuja saab sellisel juhul II sambast suurema väljamakse, vastavalt tehtud suurematele sissemaksetele ja nende pealt teenitud tootlusele.
II samba kõrgemad maksed mõjutavad vähesel määral ka pensionifondide valitsejaid, sest nende jaoks tähendavad kõrgemad maksed mõnevõrra suuremaid fondimahtusid, mida nad peavad investeerima. Prognoositavalt laekub 2025. aastal pensionifondidesse umbes 400–450 miljonit eurot II samba makseid. Kui 100 000 inimest tõstaks oma makse määra keskmiselt 3 protsendi võrra, laekukuks aasta jooksul pensionifondidesse täiendavalt 60 miljonit eurot. See ei mõjuta oluliselt fondivalitsejate investeerimistegevust, sest kui raha kogumist II sambas ei oleks vabatahtlikuks muudetud, oleksid sissemaksete mahud olnud veelgi suuremad.
Muudatusel puudub mõju kohalikele omavalitsustele. II samba makse määra tõstmine ei mõjuta kohalike omavalitsuste tulumaksu tulu, samuti ei lähe pensionidelt makstav tulumaks kohalikele omavalitsustele.