STARTUP DAY ⟩ Elektrihinna asjatundja: suurettevõtete kõneisikud juhivad arutelu liiga palju

Konrad Hanschmidt. Foto: Mihkel Maripuu

Idufirma Gridio asutaja Konrad Hanschmidt selgitab sTARTUp Day podcastis, kuidas Gridio aitab elektriautode omanikke ja miks ta ise harib eestlasi elektri hinna kujunemise asjus.

Gridiol on äpp, mis aitab elektriautode omanikel oma autode akusid laadida kõige odavama börsihinna ajal. Ent Gridiol on ka missioon – ja see on eestlaste harimine sellest, mis toimub energiasektoris ja miks on kasulik elektri tarbimist hajutada läbi iga päeva. Hanschmidt arvab, et energiasektori üks miinuseid on fakt, et see on nii keeruline. Valdkond on keerulistest protsessidest nii läbi põimitud, et isegi elektrivaldkonnas tegutsevad ettevõtjad ei tea kõiki detaile.

«Aga Eestis on kombeks, et diskussiooni juhivad suured Eesti ettevõtted, kellel on selged isiklikud huvid. Nende huvi pole alati jõuda lihtsa eestlaseni, et talle selgitada, mis seis päriselt on.  Mina hakkasin suurettevõtete lobile vastu siis, kui selgus, et Eestis plaanitakse hakata ehitama uut põlevkiviõli tehast. See tundus tol ajal absurdne ja on seda jätkuvalt, isegi õli hinna kasvades. Olen üritanud hakata seletama muutusi energiasektoris ja see on tekitanud Eestis head debatti,» ütles Hanschmidt.

Üks osa selgitustööst oli veebiplatvormi elektrikell.ee loomine. Gridio töötajad teadsid, et neil on võrreldes tavaliste eestlastega rohkem infot elektri hinna kujunemise osas – ja nad saavad infot jagada teistega. Kuna elektrikell.ee osutus populaarseks, lõid Gridio arendajad ka peakhours.eu-nimelise veebilehe. Peakhours.eu annab Euroopa elektritarbijatele infot, kuidas muutub elektri hind teisteski riikides peale Eesti.

Hanschmidti hinnangul vajab Eesti meedia rohkem sõltumatuid elektrituru asjatundjaid, kes poleks suurfirmade palgal ning kes julgeks sõna võtta, kui suurfirmade esindajad panevad mitmekordselt muditud ja kantseliitlikud jutupunktid jälle tööle. «Meie täidame veel väikest rolli ja oleks hädasti vaja, et oleks teisigi, kes tutvustaks lihtsale eestlasele, kuidas turg töötab ja kuhu ta suundub,» ütles Hanschmidt.

Ta rõhutab veel, et tähtis on aru saada suurest pildist energiasektoris. «Mis maailmas me oleme täna ja kuhu me liigume,» täpsustas Hanschmidt. Ta toob näiteks, et Eesti on võtnud eesmärgiks toota 2030. aastaks kogu elekter taastuvenergiast. See on Hanschmidti arvates liiga ambitsioonikas, et mitte öelda peaaegu võimatu plaan.

«Kuid kui me liigume selles suunas, siis peaks rohkem selgitama, miks me selle suuna oleme valinud ja tegema otsuseid, mille tagajärjeks pole uue fossiilse kütuse elektrijaama ehitamine,» arvas ta. Sellele loogikale vaidleb vastu Eesti poliitika valimistsükkel, mis osaliselt välistab pikemaid plaane, ja populism.

Teine asi, mille Hanschmidt välja toob, on arusaamine andmetest ja sektori eripäradest. Ta väidab, et NordPooli kriitikud lähtuvad hoiakust, et iga börs peab töötama samamoodi nagu börsid, mida nad juba tunnevad. «NordPool töötab enam-vähem nii, nagu ta peab. Börs ise pole süüdi kõrges hinnas, vaid viimase kümne aasta tegevusetus kogu Euroopas,» sõnab Hanschmidt. Taskuhäälingus viitab idufirma juht, et Euroopa ärimehed ja poliitikud on jäänud liiga loiuks taastuv- ja tuumaenergia jõuallikate ehitamisega, mis tooks börsihinda alla.