Ekspert laseb valitsuse kiire intnerneti plaani põhja: kui raha pole, on kavatsusest vähe kasu

KIire interneti jaoks tarviliku valgusoptilise kaabli paigaldus ei ole odav lõbu ja mida kaugemale kaabel vedada, seda kallimaks läheb ühendus ühe liituja kohta. Foto: Elmo Riig/Sakala

Kui Eesti tahab 2030. aastaks täita Euroopa Komisjoni seatud eesmärgid ja jõuda kiire internetiga kõigi elanikeni, tuleb riigil avada rahakotirauad ja internetiühenduste väljaehitamisse tõsiselt panustama hakata, järeldub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eile tutvustatud lairiba plaanist.

Kuigi Eestis hakati kiire interneti maapiirkondadesse viimisega tõsisemalt tegelema juba 2009. aastal, on väga paljud linnast väljas elavad inimesed siiani ilma tänapäevase püsiühenduseta. Statistikaameti 2021. aasta andmetel polnud 63 protsendil maal asuvatest püsiasutusega aadressidest võimalik endiselt liituda internetiteenusega, mis oleks kiirem kui 30 megabitti sekundis (Mbit/s), mille Euroopa Komisjon on seadnud kiireks loetava ühenduse alampiiriks.